Ahh, ma ei lähegi! Ehk, mida EBAle selga panna?

Sellistel hetkedel ma tahaks väga olla üks nendest naistest, kellel on kleite ja kingi terve kapp täis.
Minul on kaks paari kontsakingi - ühed neist 5-euroga kuskilt kahtlasest poest saadud, millega ei kannata seistagi (konts on kuidagi ebastabiilne) ja siis kingad, millega ma tööjuures kontoris olin. Töökingad on aga jube koledaks kantud ja ilmselt tuleb varsti minema visata.
Kleitidega on olukord umbes sama nukker - on paar sellist halli kontorikleiti ja siis suvekad. Puuvillased ja triibulised :D Nendega oleks ka narr EBAle minna.

Õnneks mulle tegelikult täitsa meeldib šopata. Olengi nüüd viimastel päevadel poodides sellise pilguga ringi vaadanud, et leida midagi ilusat selga.
Minu kurvastuseks ei ole minu stiilile omaseid kleite väga saada. Tegelikkuses ma meeleldi ei kannakski kleiti. Ma lihtsalt olen olekult juba pigem püksikandja naisterahvas. Kleit ei ole väga minulik ja ma tunnen ennast kleidis alati vanemana. Nagu läheks vanatädi juubelile või midagi.

Aga käisin siis šoppamas ära ja ausalt - mitte midagi pole saada! Nigu nõukaaeg.

Mul tegelikult mõlgub peas mingi idee sellest, milline ma tahaksin välja näha, aga selliseid riideid ei müüda. Või siis müüakse hirmkallilt.

Proovisin ka mõningaid riideid selga ja näitan teile ka oma valikut. Palun aidake ja rääkige kaasa. Kas peaks üldse paljalt minema? Mitte ükski ei sobi?

Aga ... (trummipõrin) ... siin on valik asjadest, mida ma selga olen proovinud.

1. Õrnroosa kleidike 

2. Sinine pluus ja seelik

3. Valge pitspluus + lõheroosa püksseelik

4. Seesama valge pitspluus (ostsin ta ära) + need sinised püksid 

5. Valge pitspluus + mustad pitspüksid

6. Valge pitspluus + must seelik 

 ... või lähen kodustes riietes :D

Peegel on mul veits rokane, sest põhjused :D

Aga meeleheitel olen ma endiselt.

Kingadega on nii, et mu jooksusõber (tsau Berli) laenab mulle kaks paari, millest ma siis pean endale sobiva välja valima. Nondel on aga mingi jõhkramat sorti konts all ja ma ei ole kindel, kas ma nendega seistagi suudan. Varuvariandina võtan valged plätud kaasa :D

Ilmselt ma lõpuks panen ikka need riided, millega ma end mugavalt tunnen, aga te võite ju ka sõna sekka öelda, eksju.

Mingit soengut või meiki ma teha ei lase. Panen juuksed patsi ja värvin ripsmed ära. Abikaasa arvates olen ma niimoodi ilus :) 

Reisi ja kaalujuttu. HOIATUS - palju pilte!

MANN KÄIS HISPAANIAS!!! Urraaa! Täiesti uskumatu, et mina, va kooner sain lõpuks soojale maale ja lennuki pääle.
Veel kuu aega tagasi oli minu kõige kaugem rännak olnud Soome. Septembri alguses sai aga ära loksutud üks Rootsi ots ja nüüd sain lõpuks maitsta ka "lõunamaa" mõnusid.

Barcelonas on hetkel ka juba sügis, kuid nende mõistes on sügis 24-28 kraadi sooja ja lauspäike. Ja nende 24 on ikka soe 24. Ma esialgu ilmateadet vaadates mõtlesin, et pfffttt, 24 kraadi! Ma ei võta bikiinegi kaasa, kuid näedsa - läks teisiti.

Majutati meid suhteliselt kusagil linna sees suure tänava ääres (ühesuunaline kuuerealine sõidutee), seega tänavalt tuli lärmi päris palju. Samas, magada saime suhteliselt hästi.
Koht ise oli selline (kuulutuse piltidelt tundub ilusam).  LINK

Vaade majaesiselt rõdult

Suur tuba (jagasime korterit teise paariga)

Meie tuba oli koridori lõpus

Magala

Kodutänav

Trepikoda

Veini avamas

Esimene mõte oli küll, et oodoot - kus on basseinid ja kokteilibaarid ja ettekandjad ja söögid tuppa? Süüa meile seal ei pakutud, samuti oli tänavale ainult üks aken. Ülejäänud aknad avanesid trepikotta või teise tuppa :D :D Tegelt kah!
Vaeste inimeste rõõmud.

Aga linn ise on fantastiline! Kaunis! Täiesti teistsugune, kui minu põhjamaised silmad on harjunud nägema.
Esimesel päeval käisime jala läbi suurima turismimagneti Sagrada Familia kiriku ja kepsutasime randa. Kokku kõndisime tol päeval ca 20 kilomeetrit. Igale poole telefoni kaasa ei võtnud, seega täpselt ei tea, aga sammulugeja näitas 18 km.

Sagrada Familia

Tahtsin palmiga pilti

Leidsime ranna üles

Ola!

Ilusad kivid olid. Ühe võtsin koju kaasa.

Mu tatoveeringu tsitaadi autor Pablo Picasso on muide Barcelonast pärit!

Ka järgnevatel päevadel sai palju ringi marsitud. Kuskil 12-13 kiltsa ikka päevas. Kõiki kohti, kuhu tahtsime minna, läbi käia ei jõudnud, kuid üldjoontes oleme väga rahul.

Söömisega oli nii ja naa. Vahel sõime külmutatud pitsat, vahel sõime riisi ja herneid :) Ei jälginud nii väga, mida suhu pistsin.

Olin oma välimusega ka väga rahul, kandsin ilma mingi häbita lühikesi pükse ning bikiine (rannas noh).
Mõtlen õudusega, et kui ma oleks olnud 15 kilo raskem, millised riided ma siis oleks pannud? Lühikesed püksid on nunnud. :) :) Tahaks niimoodi hakkama saada oma elukesega, et ma ka edaspidi saaksin neid kanda.


Kaalust ja minu paksusest aga nii palju, et nüüd eile, peale kojujõudmist ja isegi töölkäimist, kaalusin ja mõõtsin. Oeh. Poleks seda pidanud tegema.

Kaal näitas 68,6 kg (küll õhtu, aga ikkagi) ja mõõdud on igalt poolt vähemalt cm võrra suurenenud. Oeh. Oeh ja oeh ja oeh. Oeh. Noh. Krt. Jah.

Nii paraku on. Kaalu kohta võib veel endale valetada, et "ah, õhtune kaal. Keha hoiab vett kinni" ja muu selline kräpp. Aga mõõdud, vot mõõdud. Kints ikka naljalt päevaga paksemaks ei paisu :D

Hetkel otsustasin, et ma ei hakka üle reageerima. Võtan ennast rohkem käsile taaskord. Nüüd ei ole enam suuri üritusi ja ettevõtmisi tulemas, seega saan endaga jälle rohkem tegeleda.

Täna käisin juba esimesel jooksutiirulgi ära. Jooksin tunnikese (ilmselt siis kuskil 10 km), aga Endomondo registreeris esimesed 4 km ainult. Lõpetas keset Ihastet lihtsalt mu jälgimise ja oligi kõik. Phäh! Vahet pole. :)
Liiklen tööle ja koju endiselt jalgrattaga ning puhkepäevadel (kui ei jookse), teen kaks ringi oma seitsmeminutilisi intervalle. Peaks ju nagu täitsa ok olema.

Nüüd natukene kehapilte kah. Et te ikka näeks, kui suureks ma siis paisunud olen. Pildid tehtud enne tänast jooksu. Hispaania päike on mu kenasti pruuniks võõbanud ;)

Hetkel kõik. Vabandan ohtrate piltide pärast, kuid kuna ma olen ilge pildifänn, siis ei võta neid vähemaks kah. Vot nii!

Adios!

Mann

Mis värk nende süümekatega on?! Ja palju puhkusepilte

Olen nüüd üle pika aja kodune ja plaanin puhkuse lõpuni natukene kodus ka toimetada. WC/vannituba ja köögikapid vajavad hädasti mu tähelepanu. Olen kindel, et köögikapid öösiti juba nutavad suurest ahastusest. "Mariliiiiiiis, me oleme niiiii sassis".

Enne puhkust lubasin endale, et võtan aja maha ja ei mõtle trennist ja toitumisest, vaid liigun täpselt nii palju, kui tahan. Söön neid asju, mida tahan. Haaah! Mai äääss!
Puhkus algas pühapäeval mu ema juures grillides. Tegime kanaliha, sealiha ja jõime õlut, veini ja muud kraami. Puhkus ju.

Mõtlesin küll, et ma ei hakka üle mõtlema ja söön nii palju, kui mahub, aga õhtu lõppes ikka sellega, et panin oma toidud MyFitnessPal'i sisse ja põdesin, et ma olen nüüd 7 kilo raskem. Olen siiani tahtnud jääda päevase toiduga sinna 1700 kcal piiridesse, aga grilliõhtuga sai päevane kaloraaž sinna 2000 kanti. Oi, ma tundsin ennast paksuna. Kohe väga paksuna. Mis värk sellega on?!

Okey. Esimene päev üle elatud. Mõtlesin, et Mann, võta ennast kokku. Riläääks!
Esmaspäeval sõitsime siis Saaremaa poole. Tee peal sai ikka paar pausi tehtud ja šopatud. Mina jõin esialgu ainult kohvi, lõpuks aga murdusin ja sõin beseed ja kuivatatud ploome šokolaadis. Njämm!

Põhimõtteliselt pool päeva istusime autos. Paar kõndimise pausi sai tehtud, aga nii passiivset päeva pole ammu olnud. Õnneks Kuressaares tegime ikka kohustusliku linnuse külastuse ja seal sai võrdlemisi palju samme tehtud.

Poja jonnis mu seljataga. Sellest ka selline nägu.

Perekas

Sõin ka tol päeval õnneks vähem, seega ennast sigapaksuna ei tundnud. Saaremaal rentisime ühe pisikese kahekorruselise maja, kus sai siis saunatatud, grillitud ja tšillitud. Kohutavalt ilus ja vaikne koht. Soodne ka. Oskan ainult ülivõrdes rääkida sellest kohast. Laasi-Jaani puhkemajad .

Järgmisel hommikul enne, kui mees ja laps üles ärkasid, tegin alumisel korrusel veidi kõhu/seljalihaseid, kätekõverdusi, kükke ja väljaasteid. Ei saanud ikka ilma. Raske ja tüse tunne oli.

Teisipäeva hommikul startisime tagasi mandri poole. Oli plaan päevake Pärnus veeta -  Lottemaa üle vaadata ja rannas käia.

Lottemaal sai maha kõmbitud kokku kuskil 6-7 kilomeetrit. Jõhker pind on selle Lottemaa all ikka. Meie poiss erilises vaimustuses ei olnud, kuna ta ei ole suurem asi Lotte fänn, aga lõbus oli küll. Ja ilus.

Lottemaal sai kokku jalutatud kolm tunnikest. Peale seda siirdusime Pärnusse ranna poole, aga ilm pööras nii ära, et riideid seljast küll võtta ei tahtnud.

Rannapilt

Selleks hetkeks olin juba neli päeva ilma teadliku trennita ja natukene mures, et ma olen raske ja vormist väljas. Jube. Enamuse ajast suutsin sellele mitte mõelda, aga kui riideid vahetasin, siis tundus kõht suur ja tagumik rasvane jne jne.
Oeh.

Tagasi Tartu kanti sattusime kolmapäeval, kus tuli kiirustada ämma sünnipäevapeole. Taaskord grilli ja kooki ja muid asju, mis mu figuurile just pai ei tee. Järjest pool nädalat oli juba nö lõdvalt lastud. Ega see üks päev enam asja hullemaks ei tee :) Eksju! :)

Sai saunatatud

Paar päeva peale ämma sünnipäeva sai veel Viljandisse sõbranna juurde sõidetud. Seal veetsin kolm päeva, seega alles alates tänasest olen kodune.

Ühesõnaga, puhkuse ajal vabalt võtmine ei olegi nii lihtne, kui võiks arvata. Kergesti läheb liikumine ja toitumine käest ära küll, aga jõhkrad süümekad tekivad siis. Raske tunne on, kõht on punnis, väsimus tuleb peale jne jne.

Alates eilselt olen oma rütmi vaikselt tagasi jõudmas. Sai juba varem ärgatud (puhkuse ajal ärkasin kell 7:00 !!!) ja 10 kilomeetrit joostud. Samuti püsin toitumisega õigel joonel.

Kaalunud olen pisteliselt vahepeal. Täna hommikul näitas kaal 68 kilo. Olen seega juurde suutnud võtta 0,5 kilo. Samas, tunnen, et ka kõht on mul raske ja punnis, seega võib olla ka valest toitumisest tulenev lisakaal, keha hoiab kinni. Tuleb õige toitumisega organism jälle puhtaks saada. Rohkelt vett, rohelist teed ja värsket. Vast siis läheb paremaks. Laupäeval teen peale puhkust esimese kaalumise. Loodan, et selleks ajaks olen taas 67,5 kg. Eks näis muidugi.

Samas, kui ma puhkuse ajal tehtud pilte vaatan, siis olen endaga väga rahul. Mitte kusagilt otsast ei saa öelda, et ma paks olen. Tunnen ennast enesekindlalt ja hästi. Ka kaalu pärast ei muretse enam nii palju. Muidugi tahaks olla juba 63 kilo, aga mida pole, seda pole.

Nüüd sai küll üks pikk-pikk postitus, aga noh, nii palju on ju vahepeal juhtunud :)
Hea on kodus tagasi olla ja jooksmisega uuesti pihta hakata. Mõnus!

Hetkel kõik. Tänan tähelepanu eest.

Mann