Sel laupäeval lõpuks ometi sain kaalunumbrile ette number kuue. Kaua ja pingsalt ootasin seda. Oma eesmärgist olen nüüd ainult nelja-viie kilo kaugusel. Kõlab ju lausa suurepäraselt! Eks? Aga ei. Eestlane pole kunagi rahul. Nüüd on sada muud häda.
Ma tundun endale nii paks. Ja igav. Ma olen vormitu ja pekine ja vedel ja igav. Seelikut ikka kanda ei saa, lühikesi pükse ka mitte. Jalad tunduvad paksud ja vedelad ja koledad. Võehhh. Spontaanselt suvalises kohas bikiinidega ikka eputada ei julge.
Ühel hetkel mõtlen, et "kurat, Mann! Sa oled suure töö ära teinud. Mõtle, milline sa varem olid" ja teine hetk mõtlen "kelleks sa ennast pead, sa vana paks lehm! Ikka oled jäme nigu tammepakk". Raske on olla kirglik naine :) Kui mingit häda pole, siis ood-oot - ma kohe mõtlen midagi välja!
Meil on juuli alguses tulemas ka firma suvepäevad ja noh, eks ikka kõik ikka räägivad, et "Mariliis on nii saledaks jäänud, tema võib küll rahulikult bikiinides tulla"
Haaah!! Võin ma jee!
Ülakeha iseenesest juba kannatab leebemat kriitikat, aga tagumik....pfffnnngghhht!... seal on olukord veel veidi nukker.
Kaal nagu langeb ikka ja vahepeal olin ju väga rahul endaga. Koguaeg pildistasin ennast ja imetlesin hiljem. Ja iga nädalaga läheb olukord ju järjest paremaks.
A nüüd peeglisse vaadates on nagu bläh! Möh! Meh!
Ma pean midagi huvitavat ette võtma! Jah! Nii on. Midagi ägedat peab tegema. Võib-olla mitte mingit ekstreemsust vms, vaid lihtsalt. Iseenesest aitaks ka juba see, kui riietumisstiili veidi muuta?
Kurat, see ju ka igav.
Võehh! NII RASKE ON HUVITAV OLLA!
Guugeldasin täna tööjuures sisuliselt fraasi "tahan olla huvitav, appi". Ma arvan, et pole vaja lisada, et suuri põhjapanevaid tulemusi sealt ei tulnud :)
Eks ma pean vähehaaval endale uusi huvitavaid väljakutseid otsima. Äkki ostangi endale oma esimesed lühikesed jooksupüksid (uuuuu, vot selline riskantne käik!). Äkki hakkan rohkem toitudega katsetama. Äkki hakkan hoopis hommikuti kell 5 ärkama ja siis jooksmas käima. Äkki, äkki, äkki.
Kallid mitteigavad lugejad. Kuidas Mann jälle huvitavaks teha?
Oeh. Raske see elu. Kaal muudkui langeb ja, mingeid suuri muresid pole ja. Pereasjad kõik korras ja. Töökoht meeldib ja. RASKE! Saate aru, niiiiii raske elu! :) :) (ironiseerin veits)
Oeh. Vaadake parem pilte igavast minust.
 |
| Rabarberikook täistera-rukkijahu, kookoshelveste ja ülivähese suhkruga. |
 |
| Äksjon |
 |
| Tellisin ülisoodsalt jooksujaki. Isegi pime näeb mind nüüd. |
 |
| Eile õhtul tegin pattu (kummikommid ja vein) |
Kas teised kaalulangetajad ka tüdinevad ära sellest vahepealsest olekust vahel? Ei ole nagu enam paks ka, aga pole nagu ülisale kah. Selline meh!
Aga esialgu virinaga kõik. Sain ennast välja elada ja natuke lollina näida. Kulub vahest ära. Tänan kuulamast, mu kallis blogi.
Vapralt edasi! Homme on üleriigiline "Eesti jooksupäev". Plaanin keha joostes kuumaks ja ilusaks kütta.
Tsauka!
Mann
Täiesti tean, mida tunned! Mäletan veel sama aega, mil olin ise 58 kg ja mõtlesin, et jeerum küll..seelikut justkui kanda ei saa ja jalad võdisevad jne..ma ei hakka Sulle ütlema, kuidas ma praegu 30 kg raskemana neid pilte vaatan.. seega, ÄRA LASE harjumusel end eksitada;) Tundub, et hakkad oma uue ja ilusa kehaga lihtsalt harjuma;) Kõige hullem selle juures on see, kui peaks tekkima käega löömise tunne. Aga Sul ei teki, eks?;) Vaata aga oma rohkeid enne-pärast pilte ja saad aru, et oled SUPER hea asjaga hakkama saanud! Kui aga tundub, et võdiseb, siis võid ju veel ka väljaasteid harjutuste hulka lisada;) jõudu!
VastaKustutaReaalselt ootasin kommentaari stiilis "mis sa nüüd ootad kiitusi väää?", a näed, on ülitoredaid inimesi veel küll.
KustutaAitäh!
Jah, mõtlesin ise ka, et peaks hakkama rohkem oma keha tahkusega tegelema nüüd. Mine sa tea, äkki millalgi jõuan isegi jõusaali ;) Loodan, et käega löömise tuju ei tule :)
Huhh,sama teema kahjuks :/ kui olin 72 siis ilin ma nii krdima rahul endaga ja nüüd kui olen 10 kilo kergem,kole,jube,nõme jne :/ sama jonnipunn olen :( aga sa oled ilus,ma kõll mitte :D
VastaKustutaAaaa. Me mängime nüüd seda mängu :) :)
KustutaEi, sina oled raudselt väga ilus ja peenike. Mina olen ikka nii kole :P
hihiii
Üks väga rumal jutt.Mina olen priskem,kuid elu on 5 +
VastaKustutaMul just nädal tagasi oli lausa mitu lille. Mis vahepeal juhtus? Purjus härjapõlvlased? Ufod? Varajase ea kriis? Oeh.
KustutaMulle muudkui räägitakse, et näed, sa ikka nii saledaks jäänud jne ja kui mul riided seljas on, siis ma täitsa nõustun selle väitega. :D Aga ilma riieteta on seis ikkagi nukker, oma vanuse kohta on seda polstrit ikka veel tsipa palju, kuid keegi ei usu ja ega ma vabatahtlikult oma pekkidega lehvitama ka ei hakka. :D Ma ka mõtlen, et peaks midagi söömise, trenni juures muutma.. ütleme lihtsalt nii, et tegudeni on raskem jõuda. Loodan, et sul läheb asi kergemalt! Ja mina käiks sinu asemel bikiinides ringi küll, aga samas ma tean, et me, naised, oleme iseenda suhtes palju kriitilisemad ja saan su hädadest aru küll :)
VastaKustutaOleme jah kriitilised. Teisele inimesele ma ilmselt paneks laksu vasta kukalt, et mis sa seletad! Aga ennast on raskem õigele lainele häälestada.
KustutaP.S. su nimi on ka Mariliis ja nüüd tundub, et ma räägin iseendaga siin :D :D
Mul oli selline seis siis kui tüdinesin kodusest treenimisest. Tellisin toitumiskava ja läks lõbusamaks, siis otsustasin veel soodsalt spordiklubis käia. Põnev, põnev ja veelkord väga põnev oli. Aga ole ettevaatlik, võib tekkida sõltuvus ja pärast kodune trenn ei tundu üldse enam nii mõjus. :D
VastaKustutaÕnneks varsti saan maale ära pageda ja siis alles ma hakkan trenni tegema, oma maa ja oma rajad. :D
Eks ma natukene kardan jah seda sõrme andmist. Ei raatsiks küll selle peale raha panna :(
KustutaSamas, igal pool jagatakse nii paljusid huvitavaid retsepte. Esialgu mõtlesin oma menüü üle vaadata. Samas plaanin ka paari hantleid endale osta ja peale jooksu veidi rohkem oma lihastele tähelepanu pöörata. Kui keegi teab jagada mõnda head youtube'i videot, siis nüüd on õige aeg seda jagada :)
Otsisin tolmu alt välja ka oma vanad Oriflamne'i konsultandi koodid ja mõtlesin, et katsetan sealt mõnda toodet naha pinguldamiseks vms. Mingi uus projekt noh, et oleks, mida oodata.
Kui raskustega kükke ja väljaasteid ei tee, siis ära ootagi kena tagumikku.
VastaKustutaSelge. Eks ma siis ei vaata enam ootusärevses oma kannikate poole :) :D
KustutaOeh. Oleme samas paadis ;) Täpselt nagu ise oleks selle postituse kirjutanud. Minul on alla läinud 14 kg (alustasin 80 kg pealt ja praegu on 66 kg, pikkust on 170 cm) ja ikka see peegelpilt on KOHUTAV :( Selle nädala jooksul olen liiga palju söönud ka, ning eks see kajastub ka laupävasel kaalumisel :( Ei räägi patustamisest, kuna suhkur, nisujahu, gluteen ja kaseiin on 100 protsendiliselt väljas, vaid tervislikust toidust, milleks on oma tehtud leivad, pähklid, seemned (!!!) ja kõige hullem, et nendes on ikka jõhkralt kaloreid ja kuna ma ei suuda koguseliselt vähe süüa, siis olengi plindris. ÕUDNE... Käisin lühikesi pükse šoppamas ja need REIED karjusid lausa appi :D Aga kokkuvõttes oleme ju tublid olnud ja nüüd ikka näeme ju paremad välja. Nüüd ongi aeg uued eesmärgid panna. Minul on järgmiseks suveks (1. juuni) kaal 59 kg ja keha ilus ja trimmis :P
VastaKustutaMa ise mõtlen ka, et ma olin ju enne palju hullem. Ja ilmselt läheb asi lõpuks ikka paremaks. Minu eesmärgiks on endiselt 64 kg (pikkust 173-174 cm). Kui see käes, siis hakkan kindlasti rohkem oma väljanägemisele mõtlema.
KustutaTean seda tunnet. Olen eelnevalt olnud inimene, kes oli treenimata. Olen olnud 160cm juures ka 73kg suurune. Võtsin alla 53 peale. Too aeg ma ei vaadanud end üldse kui "oh paks ja kole". Päris huvitav. Mida aeg edasi seda enesekriitilisemaks muutusin. Mingi hetk olin taas 60kg, aga ma kuidagi suutsin end ilusa ja enesekindlana tunda. Siis alustasin taas langetust ja sain lausa 50 peale. Ikka polnud rahul. Ikka tundusin suur. Mis mõttes, eksole. Aastate jooksul olen ma ikka paras jo- jo olnud- üles ja alla. Mingi hetk leidsin end taas 60kg peal. See vist oli tol hetkel, kui aina rohkem hakkasin nägema fitnessi naiste pilte. Ilusad, lihastes, vormis, samas naiselikud. Tahtsin ka! Hakkasin selle nimel vaeva nägema. Sain taas kaalu 52 peale ja lihaseid ka juurde, kehakuju oli hoopis teine kui kunagi varasemalt 52 kaaludes. Oli isegi plaan lavalaudadele astuda, töötasin selle nimel. Mida rohkem ma neid fitnessi naisi vaatasin, seda hullemaks enesetunne läks. Ikka kole, ikka paks, ikka vastik ja nii on siiani. Kehakuju on muutunud, lihaseid on peki all näha, aga ikka liiga pehme, liiga see ja liiga too. Ei suuda seda eneserahu kuidagi leida. Jõusaalist sai mu sõber pikaks ajaks. Nüüd on justkui vaenlane. Tegelikult ainus vaenlane on minu köök ja minu iseloomutus. Ei näpiks nii palju magusat ja ei näksiks pidevalt, oleks ehk asi teine. Igatahes ennastki ajab närvi, et ma pole iialgi iseendaga rahul, kuigi ma hetkel elu parimas vormis. :/ seega join the club. Me vist ei saagi olema iialgi endaga rahul, ükskõik, kui palju me ka ei kaaluks, millises vormis me ka poleks. Never good enough. Vähemalt mu puhul küll.
VastaKustutaAga sa oled väga hea tööga hakkama saanud ja oled väga ilus! Loodan, et leiad selle rahulolu :)
Tundub, et ma ei olegi oma mures üksi. Lohutav lugeda, et ka teised kaalulangetajad/vormi parandajad on sama portsu otsas.
KustutaMinuga on ka nii, et ma olen samas kaalus olnud milallgi 8-9 aastat tagasi enne last, aga siis ei teinud ma trenni, mis tähendab seda, et ma olin ikkagi suurem ja vedelam. Olen paremas vormis, kui ma eales täiskasvanu eas olnud olen, aga ei ole rahul. Imelik!
Mind kusjuures aitavad väikesed asjad. Näiteks, et ma ei pea enam fotograafi ees üritustel alati külge keerama, et enamvähem välja näha ja... et kõik riided, mis ma poes selga proovin, mahuvad mulle. Mõni on suur :) Sellised väikesed asjad igas päevas. Kui neid rohkem märkama hakkad, siis saad osa positiivsusest tagasi. Proovi. ;)
Ja piilusin sinu blogi ka - uuemaid pilte ei näinud, aga eelmise aasta omad on ikka super ju!
Pai-pai ja suured tänud heade sõnade eest. Peame vastu!
Eks ma jooksvalt hakkan lisama edaspidi :) ja peame ikka vastu, seniks...vingume? :D
KustutaVingume terviseks! :) :) :D
KustutaSee endaga (ja kehaga) rahulolu tekkimine võtab ikka väga pikalt aega. Mõni ei ole ka siis õnnelik kui 50 kilo alla võtab ja supervormis on. Teised on ka sajakilostena õnnelikud. See rahulolu ja motivatsioon on kaks asja, mida peavad Sinu enda seest tulema, teiste targutamisest ei ole kasu. Seega leia võimalusi, kuidas elu ja treeningud põnevamaks teha. Mine tee õuejõusaalis trenni, intervalli jooksu/kõndi, hüppenööriga hüppa, plankingut ja kätekõverdusi, kui põlved haiged pole, on ka väljaasted supertõhusad (mul põlvedega jama, treener soovitas nende asemel endiselt kükke :), jalatõsted naba kõrguselt ühele ja teisele poole (eest läbi). Ma tegin mingi vahe iga kord vetsus käies kümme kükki, aga unustasin kiirelt selle ära, seega tulemusi ei saanudki oodata :P
VastaKustutaAga kui leiad kellegi veel, kes eksperimenteerida tahab, oleks eriti hästi!
Loodan, et leiad selle kindluse endas ja põnevuse treenimisel rutturuttu :)
Aitäh muheda pep-talki eest :)
KustutaKatsun igas päevas midagi uut ja huvitavat leida. Tänaseks on tuju juba parem, jätkan igal juhul! Blogin ka! :)
jeee :)
Kustuta