Kuhu see aeg küll kaob

Lapsehoolduspuhkus my ass. Nii kiire on kogu aeg, et lausa hirm tuleb peale.

Koolis on käsil esimese õppeperioodi lõpp, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt iga päev on mingi arvestus. Arvake, kas ma saan kodus enne arvestusi põhjalikult õppida?
Noup!
Kui muidu õppisin õhtul oma unetundide arvelt, kui beebi magas, siis nüüd jääb beebi nii hilja magama, et ma ise kukun ka ära.
Vanasti jäi ta nii 20-20:30 magama. Eile ta reaalselt uinus kel 22:34.
Peale seda tühjendasin nõudepesumasina, panin uued nõud sisse, käisin koeraga jalutamas, panin suures toas mänguasjalaata kokkupoole ja üritasin matemaatika koduse tööga hakkama saada. Kell oli selleks hetkeks 00:14 ja mu mõistus lihtsalt enam ei võtnud.
Viimases ülesandes on mingi viga sees ja ma ei suuda seda üles leida. Ahhh, esitan niimoodi, ma ei oska seda parandada.

Minu eilne üritus matemaatika õpimapp kokku saada (tuleb hindele esitada)

Lisaks matemaatika kodusele tööle, mille esitamistähtaeg on täna, on täna veel ka matemaatika arvestus ja inglise keeleks tuleb ette valmistada loetud raamatu tutvustus. Ja homme on eesti keeles arvestus ja siis neljapãeval on inglise keeles perioodi viimane arvestus.
Mina ei tea, kes minu eest sel nädalal trenni teeb. No, pole aega lihtsalt.

Hommikupoole on asjatoimetusi beebiga, kuna ta toas enamasti väga pikalt ei maga. See tähendab, et 11 paiku me jalutame paar tundi, tuppa tuleme nii 13 paiku. Siis ma teen süüa, sest suurem laps tuleb ka koolist, siis me sööme ja ongi kell 15. Siis hakkan ma kooliasju kokku panema ning üritan ennast nii korda teha, et ma võõraid ei ehmataks, ja kell 16 algabki juba kool.

Koolist jõuan tagasi 19:30. Ideaalis ma siis ka õpiksin, kuid see on see aeg, mil beebi tahab oma emaga ka koos aega veeta ja nii me siis istume ja mängime ta mängumatil. Siis tuleb õhtune vann ja ongi juba aeg minna magamistuppa voodis edasi tagasi sõeluma (tema magamajäämisrutiin).

Ja ongi juba järgmine päev.

Blogima ei jõua ka enam. Mõtteid on nii palju, kuid mul ei teki nii piisavalt palju vaba aega, et ma suudaksin oma mõtted loogilisse järjestusse seada ning üles kirjutada. Ikka kipub sada mõtet korraga tulema ning blogima hakates kaovad need mõtted kogu selle segaduse sisse ära.

Mõnikord ma jõuan õhtu lõpuks voodisse ja siis meenub mulle, et mul on veel vaja kohustuliku kirjanduse lugemisega ühele poole saada ja lausa nutt kipub peale. Tahaks niiiiii palju, aga ei jõua. Ei ole piisavalt tunde ööpäevas.

Mehis Heinsaar "Artur Sandmani lugu"

Ilmselgelt võib asi olla ka selles, et ma ei oska oma aega planeerida, kuid see aasta beebiga on minu mõistuse ja loogika nii ära hekseldanud, et ma ei suuda ratsionaalselt mõelda.

Tegelikkuses ei ole asi päris tuksis, kuna koolis läheb mul endiselt hästi. Näiteks eile saime me tagasi eelmise nädala hinnatud arvestused eesti keeles ja matemaatikas ja mul polnud kummaski ÜHTEGI viga. Päriselt. Matemaatikas olin ma ainus, kes sai maksimaalsed punktid pluss 3 punkti lisaülesannete eest :) #justsayin

Mu abikaasa väidab, et ma olen lollakas, et niimoodi punnin. Ma võiksin vabalt lõdvemalt võtta seda asja, kuid ma nagu ei oska. Kui juba, siis täiega.
Kõige naljakam on see, et ma isegi ei tea, miks ma neid hindeid nii taga ajan, kui mul juba 12. klassi hinded olemas on. Mu töid hinnatakse, kuid mulle Täiskasvanute Gümnaasiumis hindeid ei panda, kuna mul on hinded juba olemas. Inglise keele õpetaja juba uuris, et kas ma üldse tahan arvestustel käia. Muidugi tahan, ma ju tahan teada, mis tasemel ma olen. Mul on plaan eksamil niimoodi rokkida, et paha hakkab :D

Trenniga on nii, et mu plaan iga nädal vähemalt 3 trenni teha on siiani päris edukas olnud.
Eelmisel nädalal tegin teisipäeval kodus kõht/käed trenni võimlemispalli ja hantlitega. Tõdesin taaskord, et mul on ikka raskemaid hantleid vaja.
Neljapäeval käisin jõusaalis jalgadele ja tuharale valu andmas. Seekord andsin ikka sellist valu, et peale tuttavate masinate läbi tegemist tundsin, et jalg juba väriseb all.

Läksin venitamis/vabavõimlemisalasse, et venitada, kuid selle asemel tegin veel kangiga kükke, sangpommiga sumokükke pinkidel ja kummilindiga erinevaid harjutusi tuharale.
Peale venitamist oli kogu alakeha tuline. Trepist sain alla puhtalt jumala armuga. Päriselt.
Järgmine ja ülejärgmine päev oli liigutamine võrdlemisi vaevaline. Lausa naer tuli peale, kui vibalikult ma liikusin oma hellade tuharate ja reitega :D

https://i.imgur.com/rJ00HHG.gif

Minu puhul aitab lihasvalu vastu kõige paremini sörk/jooks. Õnneks oli laupäeval Novembrijooks ja sain oma lihased normaalseks joostud.

Novembrijooksul jooksin 5 km netoajaga 27:13. Raske oli, nagu jooksuüritused ikka. Jooksin end alguses veidi kinni ja siis lihtsalt üritasin ellu jääda ja finishisse jõuda.

Natukene nagu suremas, mis? Seal oli pikk tõus. Päriselt!

Foto: Ardo Säks

Selleks aastaks on jooksuhooaeg lukus. Ma äkki veel lähen mõni päev jooksma ka, kuid see on pigem selline mõnus kulgemine, kui jooksmine.

Tegelikkuses on asi nüüd nii, et oleks viimane aeg tänaseks matemaatika arvestuseks õppima hakata, seega tõmban otsa nüüd kokku. Hoidke mulle pöialt!

Jooksuhooaja lõpp

Novembrijooks on juba selle nädala lõpus ja ma ei ole viimasel kahel nädalal jooksma jõudnudki.
Esiteks oli koolivaheaeg ja mul oli võimalik lausa kolmel korral nädalas jõusaali minna. Sellist võimalust ei saa ju ometi käest lasta. Siis tulid külmad ilmad ja mu põlv hakkas endast märku andma, mistõttu otsustasin talle natukene puhkust anda.

Noh, laupäeval käisin jooksutiirul, kuid kord  nädalas ei ole kindlasti piisav, et enda jooksuvormi hoida või isegi parandada.

Novembrijooksule erilist aega taga ajama ei lähe ja ilmselt peale seda on minu jooksud selleks hooajaks ka joostud.
Öeldakse küll, et talvel on isegi mõnusam joosta, kui suvel, aga ilma sobiliku talvevarustuseta ei ole talvel jooksmine kuigi turvaline/mugav. Mu praegused jooksutossud ei saa libedaga kindlasti hakkama ja ma pole veel leidnud endale sobiliku hinnaga talvejooksujalatseid. Sobiv hind = kuni 50 €. Kuna jooksmine ei ole minu jaoks suurima tähtsusega, siis ei ole ma ka nõus selle peale liialt raha kulutama. Ma pigem jooksen jõusaalis lindil ja ootan kevadet, et siis suure rõõmu ja jooksuigatsusega uue hooajaga pihta hakata.

Kuna jooksma jõuan ma nüüd järjest harvem, siis peaks tegelikkuses ju midagi asemele leidma. Midagi, mis pakuks enam vähem sama suurt koormust, kui 10 kilomeetri jooksmine.

Mul on kodus olemas ellipstrenažöör (või siis crosstrainer), aga ma enam väga ei viitsi seda vändata. Igav on kodus.
Mõtlesin, et äkki peakski oma kodust treeningvarustust täiendama ja selle koduse treeningu ikkagi tõsisemalt ette võtma.
Hetkel on mul olemas võimlemismatt, võimlemispall, 2 kg hantlid, hüppenöör ja ellipstrenažöör. Juurde tahaks 5 kg hantleid ja võimlemiskumme.

Ma peaks endale kohe konkreetse treeningplaani valmis mõtlema, et ei oleks nii lihtne edasi lükata või lausa vahele jätta neid trenne. A'la stiilis: "E- tuhar ja jalad, K - kõht ja käed, R- üldfüüsiline".

Muidugi käin ma eelisjärjekorras siiski jõusaalis, kuid sellega on täpselt nii, et mõni nädal saan ma sinna ühel korral, mõnel nädalal lausa kolm korda. Kõik sõltub abikaasa plaanidest ja töögraafikust.
Siis olekski nagu hea, kui oleks kodune plaan ka olemas, millest kõrvalehiilimiseks ei ole mingeid vabandusi.
No, tõsiselt. Ma ei suuda välja mõelda ühtegi põhjust, miks ma EI SAAKS kodus ise trenni teha.
Kui ma just meeletult haige pole. See vabandab välja küll.

Kes nüüd mõtleb, et kuidas ma tean, milliseid harjutusi kodus teha, siis võtke teadmiseks, et internetiavarused on erinevaid treeningvideosid täis.
Ma olen nüüdseks juba pea kaks aastat kodus ise trenni teinud, lisaks olen veel erinevatelt tuttavatelt ja treeneritelt erinevaid harjutusi juurde saanud, millest ma kokku kombineeringi just endale sobilikud rutiinid.
Üks mu lemmikuid on Alexa Jean Brown, keda ma jälgin Instagramis. Ta postitab sinna lühivideosid, mille järgi on imelihtne end ise kodus liigutada. Videotes on enamasti 4 erinevat harjutust ning postituse kommentaarides kirjas, kui mitu kordus ja kui mitu seeriat tuleks teha. Enamasti on kordusi 12 ja seeriaid 4.

Kuna mul on ka erinevat treeningvarustust koju tekkima hakanud, siis ma ka näiteks otsin Youtube'ist erinevaid videosid erinevate kehaosade treenimiseks.



Mõned näited: 


Võimlemispalliga kõhulihastele - 

Kogu keha fitnesspalli ja hantlitega  -

Võimlemiskummiga alakeha  -

Veel ideid tuharale -

Hantlitega kogu keha treening  -

Ühesõnaga, ideid ja juhiseid on küll ja veel. Algaja võiks esialgu mõned näidised läbi teha ning hiljem juba endale ise sobivatest harjutustest mõnusa kava kokku panna.

Kui mul trennituju ei ole, siis ma näiteks teengi ainult neid harjutusi, mis mulle meeldivad. Parem, kui mitte midagi, eksju.



Ma vaatan, et ma ei ole siia blogisse viimasel ajal just väga tihti jõudnud. Mul lihtsalt ei ole sellist hetke, mil ma saaks rahus maha istuda ja oma mõtteid koguda, et need siis mõistlikus järjestuses siia kirja panna. Kui ma muidu blogisin õhtul, kui beebi oli magama jäänud, siis nüüd kipub mu õhtu lõppema sealsamas beebit uinutades. Ma lihtsalt jään ise enne magama, kui beebi :)
Ja kui ma suudangi end ärkvel hoida, siis ma enamasti loen voodis raamatut sel ajal, kui beebi end ööunne vähkreb. Püsti ma end enam peale seda ajada ei viitsi ja arvuti (see üks ja ainus) on meie peres suures toas. Seda seetõttu, et meie koolipoiss internetis puhta rumalusi teha ei saaks ning karvaste onude küüsi ei satuks :D

Aga okey :) Katsun mitte nii pikka vahet enam jätta, muidu unustate mu üldse ära.


Senikaua võite muljetada, kuidas teie suhtute kodusesse treeningusse. Kas jagub motivatsiooni, et ise kodus trenni teha või eelistate pigem rühmatrenne, jõusaali, jooksmist?