Tabasin end eile mõttelt, et äkki ei langetaks enam kaalu. Laseks vabaks selle eesmärkkaalu ja lihtsalt katsuks aktiivset ja tervislikumat elu elada. Kama see kaalunumber. Milleks seda kaalunumbrit üldse taga ajada?
Vaatan just telekast saadet My 600-lb life, kus inimesed kaaluvad 250-300 kg. Jõudes kaaluni 130-140 on nad siiralt õnnelikud, käivad trennis, liigutavad regulaarselt ja peavad ranget dieeti. Ühel neiul on siin 165 cm pikkuse juures eesmärkkaaluks 80 kg. See on tema jaoks ideaalkaal. Ometigi on 80 kg antud pikkuse juures tegelikult veel päris arvestatav ülekaal. Naine, kes on alati olnud 80 kg (näiteks minagi enne kaalulangetust olin 82 kg) peab ennast selles kaalus aga paksuks.
Ilmselt loeb see, millisest kaalunumbrist kaalu langetama hakatakse.
Minu jaoks oli 14 kaotatud kilo ikka väga suur muutus. Minu enda jaoks tundus see üüratu, samas neile 300-kilostele ei oleks sellest väga mingit vahet.
Mina arvan, et kerge ülekaal ei tee inimesele liiga. Miks ei või 175 cm pikk inimene kaaluda 85 kg? Selline kerge ülekaal ju tervisele liiga ei tee.
Olles ülekaaluline on iseenesest igati mõistetav, kui tahetakse kaalu langetada ning peetakse ramgemaid dieete. Riided istuvad paremini seljas, poest on kergem sobivaid riideid saada, suvel rannas tunned end kindlamalt jne jne.
Aga mis nendel normaalkaalulistel häda on?
Mingil kummalisel põhjusel on naiste seas selline arvamus, et õige naise kaalunumber algab viiega. Olgu või 59,9, aga see viis peab seal ees olema. Vastasel juhul oled paks. Pikkus ei ole oluline (kui just pole tegu kääbuskasvu neiuga), põhiline on kaalunumber.
Kurat, ma ei kujuta ettegi, mis imenippe ma tegema peaks, et viiskümmend kätte saada. Samas, kui ma kehakoostist mõõtmas käisin, siis pakuti mulle ideaaliks 60 kg. Hetkel olen ma 69 kg ja ma ei pea ennast raskeks.
Minu probleemiks on liigne rasv ja tselluliit. Tahaks suvel julgelt lühikesi pükse kanda ja rannas peesitad. Ei tahaks end ebakindlana tunda.
Selleks ei pea ma aga tingimata 60 kg kaaluma. Keha saab ilusaks ka ilma kaalu langetamata.
Inimene peaks olema terve. Selleks tuleb olla aktiivne, süüa puhtaid ja häid toite, korralikult magada ning vahel ka aeg maha võtta ja end lõdvaks lasta.
Pidev numbri pärast stressamine, minuti pealt söömine ja toiduainete piinlik kaalumine ei ole minu jaoks päris terve inimese elustiil. Seda võib teha dieedi alguses, kui lihtsalt muud moodi ei oska oma toitumist muuta, aga pikema aja jooksul peedistab selline asi päris ära.
Tihti kipub kaalulangetus kinnisideeks saama ja sealt need toitumishäired alguse saavadki.
Minul endal on mingi värk selle kaalunumbriga küll. Ma TAHAKS vähem kaaluda, kuid ma ei ole selles tahtmises nii kinni, et maksku, mis maksab kaal alla saada.
Praegusel hetkel on mu põhiline eesmärk vältida stressi. Kodused värsked emmed on natukene tundlikumad ning stressile vastuvõtlikumad, kui tavaliselt. Peale sünnitust on kerge tulema depressioon või kergemas vormis kurvameelsus seoses uue elukorraldusega. Värske ema elu muutub üleöö totaalselt - iga tegevus tuleb eelnevalt korralikult läbi mõelda ja planeerida. Isegi enda pesemine või e-poodides šoppamine tuleb teha hilisõhtul lapse une ajal või siis, kui mees ka kodus on. Ise sa enam oma aja peremees pole. Sõbrannadega kohvitamiseks, raamatu lugemiseks, juuksuris käimiseks või kasvõi koduse suurpuhastuse tegemiseks tuleb mehega plaani pidada ja kalendrisse märkida. Muidu jääbki tegemata.
Selleks, et beebimajanduse kõrval terve mõistus säilitada, ei tohi endale liigseid kohustusi võtta ega rangeid piire seada. See oleks lisaks beebile veel üks piirav faktor.
Ärge saage minust valesti aru, ma armastan oma elu ja oma pisikest neiut, aga vahel on raske harjuda sellega, et ma olen nüüd järgneva aasta 95% ajast koos nõudliku imikuga.
Oeh, teema vajus nüüd kuidagi laiali.
Kuhu ma jõuda tahtsin on see, et ärgem olgem selles numbris nii kinni. Loeb see, kuidas sa ennast tunned ja milline sa välja näed.
Võib olla ka sportliku ja heas toonuses kehaga, kuid mitte xs suurust kanda. Need kaks asja ei ole tingimata seotud. Kaal ei ole see, mis näitab, kui heas vormis sa oled.
Minu ideaal on selline keha:
Kahjuks olen ma sellest ilusast asjast natukene veel kaugel. Ma ise loodan, et isude kontrolli all hoidmine muutub lihtsamaks, kui ma rinnaga toitmise ära lõpetan ning korrigeeritud menüü aitab kaasa keha kenamaks vormimisele.
Minu olukord on hetkel selline:
Ilmselt saite vaikselt juba aru, et ma natukene ei taha enam kaalu langetada. Vähemalt mitte ajalise eesmärgiga. Plaanin trenni teha, jooksmas käia ja toitumist korrigeerida, aga kaloreid ma lugeda ei kavatse.
Võimalik, et hakkan rangemalt näpuga järge ajama siis, kui laps enam rinda ei saa. Senimaani võtan asja aga natukene teise nurga alt.
Kevad on meite hoovile jõudnud! Nautige ilma ja kõike ilusat, mis elul pakkuda on (noh, näiteks sõbranna tehtud sefiiritorti).
Tsauka!
Mariliis
