Olen nüüdseks vahelduva eduga 8 kuud jõusaalis käinud. Suvel oli kaks kuud pausi ja sügisel on kooliskäimise tõttu natukene harvemaks jäänud, kuid korra nädalas jõuan Arcticusse ikka.
Mäletan, kuidas ma veel kaks aastat tagasi ei olnud nõus jõusaali oma jalgagi tõstma. Küll ma kirusin, et kallis on või tegin maha neid jõusaali-tibisid, kes käivad seal ainult oma keha näitamas ja nii edasi. Tegelikkuses oli asi selles, et ma ise ei julgenud minna ja olin natukene kade nende peale, kelle jaoks see mingeid probleeme ei tekitanud.
Tänasel päeval ma tänan rasedusjärgset Mariliisi, kes kartis lodevaks jääda ning seetõttu astus välja oma mugavustsoonist ning pöördus eratreeneri poole.
Ma olin küll enne rasedust omast arust päris heas vormis ja sain kenasti ka ise hakkama, kuid ma pean tunnistama, et jõusaaliga on kogu värk ikka oluliselt lihtsam ja kiirem.
Kes nüüd mõtleb, et trenni tegemine on niiiiiiiii tüütu ja iial ei lähe vabatahtlikult ennast piinama, siis teadke, et kui te kuskil kaks-kolm nädalat ennast sunnite, siis saab sellest juba selline harjumus, et ilma ei oska enam kuidagi olla. Päriselt!
Kuidas ennast motiveerida trenni minema?
Noh, naisterahvale annab motivatsiooni enamasti šoppamine. Mina soovitan enese motiveerimiseks endale ilusad trenniriided soetada. Äkki isegi pulsikell või kõrvaklapid. Ka uus fäänsi joogipudel võib abiks olla. Räägin omast kogemusest.
Nii lamedalt, kui see ka ei kõla, siis ilmselt motiveerib veidi ka see, et saad endast spordiklubi riietusruumis pilti teha ja check-in'i teha häšštäägiga #minaviitsin või muud sellist megaimalat.
Töötab!
Lisaks saad sa peale jõusaali sõbrannadele/mehele "kurta", kuidas mõni kehaosa on trennist nii kange ja seeläbi kiitust norida. Harilikult kiidavad sõbrannad takka, et sa oled ikka nii tubli ja nemad tahaksid ka jõusaali jõuda, aga ... (ja järgnevad suvalised vabandused). Sina võid sealjuures end tubli ja eeskujulikuna tunda.
Kindlasti teeb trenn sulle ka head ja aitab kaalu langetada, aga kui sa oled niigi mugav inimene, siis ainult sellest motivatsiooniks ei piisa.
Annan siinkohal ka natukene soovitusi häbelikele ja algajatele jõusaali külastajatele. Need ilmselt ei ühti üldtuntud soovitustega, kuid mul on kama. Mina ei saanud abi nendest "ära karda abi paluda" ja "ole julge" soovitustest. Kardan ikka abi paluda ja ei ole julge. Lööge või maha.
Kuidas häbelik algaja peaks jõusaali minnes käituma?
Kui trenni/jõusaali minek jääb selle taha, et te pole varem käinud ja kardate, et ei oska seal midagi teha, siis ma kinnitan, et paraku on teil õigus. Mina ei oleks üksi osanud jõusaalis midagi teha peale enda lolliks tegemise.
Stiilinäide:
Enne jõusaali käisin kõigi soovitusel (sest rühmatrennis on algajal palju julgem??!!) ära ka rühmatrennis, kus ma suutsin endal margi maani teha. Rohkem pole ma oma jalga rühmatrennidesse tõstnud. Öelge, mis te ütlete, aga ühest negatiivsest kogemusest mulle piisas. Seega, mina rühmatrennist hirmudest üle saamiseks abi ei saanud ja ei soovita seda ka teistele häbelikele.
Küll aga sain ma abi spordiklubi pakutavast tasuta treneri konsultatsioonist. Seda pakutakse uue klubiga liitumisel kõigile ja seda minu meelest igal pool, olenemata klubist. Kes varem pole jõusaalis käinud, sellel ma soovitan KINDLASTI see ära kasutada.
Treener enamasti küsib, mille vastu huvi on ja siis ütlegi, et tahaksid jõusaali erinevate masinatega tutvust teha. Treener näitab põhilised aparaadid ära, kuid kõiki ta paraku selle tasuta konsultatsiooni ajal ei jõua näidata. Alustuseks piisab aga sellestki.
Kui esmane tiir koos treeneriga jõusaalis tehtud, siis esimestel kordadel üksi jõusaali minnes soovitan nende masinate juurde jääda, mille kasutamises sa kindel oled. Küll aga soovitan jälgida teisi külastajaid ning seda, kuidas nemad mingeid masinaid kasutavad. Kui harjumuspärased masinad juba käpas, siis proovi iga kord mõnda uut masinat, mille kasutamist sa oled näinud ja jälginud.
Eks peab olema ka natukene kriitiline ning oskama vahet teha kogenud kasutajal ja samasugusel algajal nagu sa isegi.
Muidugi soovitavad kõik kogenud jõusaalikad, et mine ikka küsi teiste käest või treeneri käest, kes parasjagu nö saalivalves on, kuid kui te olete vähegi nii häbelikud, kui mina, siis seda ei tee te ka raha eest mitte. Mina ei suuda minna võõra abi küsima, öelge mis tahate. Ei suuda. Ei lähe!
Kindlasti tuleb kasuks ka see, kui sul on mõni sõber/sõbranna, kes on jõusaalis natukene kogenum ja saad end temaga kaasa sokutada. Koos on kindlasti julgem. Minul seda luksust kahjuks polnud, aga näed, jäin ellu.
Praeguseks on jõusaal minu jaoks nagu maiuspala. Puhkus. Lõõgastus. Ja see, et mu keha järjest vingem välja näeb, on ainult boonuseks.
See tunne, mis sind valdab, kui värisevate jalgadega peale jalapäeva jõusaali treppides alla üritad minna - mmmmmmm. Mõnsaaaa.
Harilikult lähen ma peale trenni veel ka sauna ja lõõgastun seal mõnikümmend minutit. Ahhh, õnnistus.
Ma tahaksin enne selle aasta lõppu ka ühe lugeja endaga Tartu Arctic Sporti kaasa võtta, aga ma pean veel välja mõtlema, kuidas kogu see protsess välja võiks näha.
Kas üldse oleks huvi sellise asja vastu?
Jaa, minul küll oleks huvi. :) Minu jõusaal või üldse trennitegemine jääb alati selle taha, et üksi ei taha minna. Või siis ei saa/taha keegi kaasa tulla. :)
VastaKustutaVot-vot siis :) ;)
Kustuta