Suur nuumapüha on nüüdseks seljataga ning on aeg kaalule astuda.
Ütlen ausalt, et jõulude ajal end tagasi ei hoidnud. Pidusööma oli kahel järjestikusel päeval ja võrdlemisi rammus. Sõin üle saja aasta kartulit, verivorsti, makaronisalatit, sülti ning magustoiduks piparkooke, šokolaadikomme ja vahukoorega valmistatud magustoitu. Mõnus oli :)
Nii julgelt sõingi just seetõttu, et kavatsen uuest aastast oma toitumist taas jälgima hakata. Ma ei luba magusavaba elu või ainult kanafileed ja salatilehti, vaid mõistusega söömist.
Aga nüüd juba konkreetsemalt asja juurde.
Sünnitama minnes kaalusin ma 82 kg. Sünnitusmajast koju tulles oli kaal 76 kg.
16.12 oli mu kaal 73,9 kg, täna hommikul näitas kaas 73,0 kg.
Kahe nädalaga kaotatud 900 grammi.
Pole ju tegelikult üldse paha. Ma juba kartsin, et pühadesööming tõmbas kaalulangusele kriipsu peale. Õnneks nii ei läinud.
Liigutanud olen ennast ka natukene. Kuna liitusin väljakutsega kõndida iga päev vähemalt 5 kilomeetrit, siis olen ikka iga päev üritanud lapsega jalutamas käia. Esmaspäev jäi sel nädalal vahele, kuna meil olid külalised, aga muidu olen eeskujulik olnud.
Eile meelitasin abikaasa ka tiirule kaasa.
Välimus on aga oluliselt õnnetum, kui varem. Käsivarred on lodevad, puus ja kintsud on laiad ja vormitud, rind on vedel ja liiga suur. Oeh. Nüüd saan aru, et kaalunumber ei ole see kõige tähtsam.
 |
| 29.12.2016 - 6 nädalat sünnitusest |
Laps on mul nüüdseks juba 6-nädalane, mis tähendab seda, et vaikselt võib hakata ka lihastrennile mõtlema. Minu plaan näeb ette, et keha tahkusele hakkan mõtlema uuel aastal.
Plaan on igapäevaselt jätkata jalutuskäikudega, kuid lisada ülepäeviti kergem HIIT treening 15-20 minutit. Võtan interneti appi ja siplen siis, kui laps lubab.
Otsisin juba youtube'ist ka, kas üldse on värskele emale ka mingeid treeningvideosid olemas ja leidsin päris mitu. Jagan neid teiega ka, kui juba asjaga pihta hakkan. Enne ei oska ju soovitada, kui ise pole läbi teinud.
Üle pika aja paluksin ka teie arvamusi/teadmisi.
Kas on mu lugejate seas veel värskeid lapsevanemaid? Kuidas peale sünnitust treeninguga alustasite? Kuidad leidsite lapse kõrvalt aega?
Minul on kokkulepe abikaasaga, et nädalas vähemalt ühe korra soovin ma endale ühe tunnikese. Ülejäänud liigitamised katsun ära teha koos lapsega, et saaks ka mehega koos peale tööpäeva aega veeta.
Selle aasta viimased päevad võtan veel vabalt. See on justkui minu kingitust mulle endale.
Olge teiegi endaga vahel veidi leebemad ning lubage kasvõi paar päeva kõige söömist ja lõunani magamist. Trenn ja dieet pole jänesed, kes eest jooksevad.
Kaunist aasta lõppu!
Mariliis
Kui pudin nii väike on saab kõik trennid tema uneajal teha, vähemalt minu kutt mul lasi mõnuga kohe :) Ei pidanudki õhtul lisaks aega juurde tahtma, küll aga muutus see siis, kui lapsed jaanuarist hoogsalt trennis käima hakkasid ja neid tuli transada ning siis hakkasin sel ajal trenni tegema ja noh nüüd on väikemees juba nii suur, et see ei lase kodus trenni teha ja ainult segab :D (vabandused, vabandused)
VastaKustutaJa jõuluga ei tulnud mitte grammigi juurde :) Aga vahel peabki ennast lõdevamaks laskma ja sööma mõnuga :) Mul tuleb ka kindel kava jaanuarist jälle :)
Mul ta kah vahel laseb ikka mõnuga mitu pikka und päevas, aga mitte iga päev. Eile magas pika une lõunat õues kärutades ja pärast toas veel edasi. Siis kasutasin aega söögi tegemiseks. Ülejäänud uned olid 15 minutit ja peale sööki. Ei jõuaks trennitud ja pestud. Aga kavatsen trenniasjad valmis hoida ja pikema une korral kohe ära sipelda.
KustutaMa värske vanem pole, aga mäletan, et oma trennidega alustasin 2 kuud peale sünnitust. Liitusin spordiklubiga ja käisin peale seda, kui mees koju tuli. Ei mäletagi, mitu korda käisin, päris mitu. Mäletan, et kui piiga mingi aastane oli, siis oli vist maht juba ca 10h nädalas :D kui mitte varem. + väga pikad jalutuskäigud, kui ta lõpuks oli nõus vankris püsima, sest suslik tõusis neljakuusena juba püsti ja hoia siis sellist vankrikorvis. Lisaks muidugi juba imikuna vihkas vankrit, sain ainult 10min temaga jalutada, kui ta juba lõugama pistis :D Olid ajad... Aga sellise jõhkra trennitamisega kärssasin ruttu läbi kah. Aga jah, kui mees koju tuli töölt, jooksin ruttu trenni, sest ma ei suutnud enam seda nonstop kussutamist, pidevat kisa ja lapsevabalt majas ringi liikumist taluda :/ raske oli temaga, lihtsalt vajasin ruttu oma aega, et katus paigal püsiks
VastaKustutaOhsaraks! Ma vast nii pöörasekd ei lähe. Ma nimelt olen laisk :)
KustutaMina olen sedasorti peast puhta emme, et vastupidi ei raatsi oma imikut kusagile jätta. Aga, müts maha sinu ees. Ise ei suudaks nii palju kûll trenni teha.
Mul vist kerge sünnitusjärgne depre oli, oli lihtsalt vaja eemal olla. Need magamata kisarohked ööd, elas ju mul vaid enamvähem süles, siis oli kuss jne. huuuuh, ja siis küsitakse, miks ma teist ei taha. No vot ei taha :D ever. Aga trennimaht on siiani aeg- ajalt nii suur, st oli vahepeal kuniks end vigaseks jooksin :D nüüd 5-8h
KustutaEks sa oled meil jah juba loomupoolest natukene ogar :D ma sinu kõrval vana laiskloom :)
KustutaAga see lapse raske titeiga võib igasuguse titeisu ära võtta küll.