reede, 16. detsember 2016

Kuu aega kahes tükis - kaal, mõõdud, pildid

Ja ongi meie pisikese mugula esimene kuu elatud. Jah, ka mina olen see lame titeemme, kes kavatseb iga kuu kooki osta ja pilte teha lapse minisünnipäeva puhul. Sorri. See käib emmendusega kaasas.

Päevakangelane ise on täna päris heas tujus. Vist teab, et sünnipäev.


Kuna kuu on ikkagi möödas, siis otsustasin ka ennast uuesti kaaluda ja mõõta.
5.12 oli kaalunumber 74,1 kg, täna kaal 73,9 kg (pikkus 172 cm). Kaotatud pooleteise nädalaga 200 grammi. Noh, midagigi.

Rü 94 cm, muutus 0 cm.
Keskkoht 76 cm, eelmisel korral ei mõõtnud.
Naba 85 cm, muutus 0 cm.
Reis 55 cm, eelmisel korral 56 cm. 
Käsivars 27,5 cm, muutus 0 cm.




Nagu näha, siis erilist muutust ei paista. Ega ma tegelikult oma toitumise juures väga suurt mõõtude vähenemist oodata ei saagi. Ma lasen lapsel veel veidi suuremaks saada ja siis katsun kalorilugemisega pihta hakata jälle. 
Ideaalis hakkaksin aga hoopis paastudieediga uuesti kaalu langetama. Too tõbras oli kõige efektiivsem. Imetamise ajal paastuda ei julge, kuna võib piima ära kaotada. Parem karta, kui kahetseda.

Liikunud olen nüüd palju tublimalt, kui eelmistel nädalatel. Olen juba lapse söögi- ja unegraafikule pihta saanud ja julgen kodust ka veidi kaugemale jalutada. Lisaks käin julgelt poodides ja koeraga jalutamas. Kui ilm lubab, siis käin lapsega iga päev kaks korda jalutamas. Talle kohutavalt meeldib vankris. 


Lihastrenni olen kodus teinud väga vähesel määral. Enamasti jalgadele ja kätele lapsega koos lihtsamad harjutused. Kõhulihased olen rahule jätnud. 

Meeleheitel ma oma paksuse tõttu õnneks ei ole. Mulle kuidagi tundub, et praegu ma võin jämedam olla. Vahet pole.

 Kuna söögitegemisega väga jännata ei jaksa/taha, siis näksin päevad läbi. See on minu meelelahutus ja teeb mu tuju heaks. Ja ega ma siis kilode kaupa kommi ja piparkoomi ei söö. Ma näksin igasugu manti, ilmselt päevane kaloraaž nii üüratu polegi, kui arvata võiks, kuna nn korralike söögikordi mul enamasti polegi. Vahel harva saan sooja toitu ja laua taha sööma. Suurem osa toitu lendab suhu püsti seistes. 

P.s. sain eile üle miljoni aja ka oma Polari altiivsuse täis. Halleluuja!

Aga, okey praegu. Üks siin sööb just ja siis tuleb lõunauni vankris. 

Tsaukaplauka!


Mariliis






2 kommentaari: