Kaalumine 20.06

Tänane kaalumine -
Eelmise nädala kaal 68,5 kg, tänahommikune kaal 68,0 kg. Nädalaga kaotatud 0,5 kilo. 
KMI seega 22,72.

Rinnaümbermõõt on šokeerival kiirusel vähenema hakanud. Täiesti ausalt, ma oman vist endise C asemel nüüd A korvi. Uut pesu pole ostnud, mis tähendab seda, et rinnahoidjad on rohkem nagu tühja taarana koguaeg kaasas :) :)
Muud ümbermõõdud on aga justkui suurenenud. Võimalik, et tegemist on mõõtmiserroriga.

Elan üle.
Ja nüüd nädala trennidest.

Peale eelmise nädala kaalumise postitust käisin pühapäeval veel jooksmas, seega loen tolle jooksu ka sisse.

P: 11 km jooksu madala pulsiga
E: kodune lihastrenn 45 minutit
T: 11,33 kilomeetrit jooksu keskmise pulsiga
K: puhkasin
N: 11,34 kilomeetrit jooksu üpris kõrge pulsiga
R: puhkasin, käisin jala linnas  (ca 2 km sinna ja 2 tagasi) ja õhtul Karlova Sadamas tantsimas
L: puhkan

Trennid tunduvad ehk tagasihoidlikud, kuid endale tundub, et koguaeg on mingi trennitegu :) Aega võtab see trenn. Töölt jõuan koju kuskil 18-paiku. Siis teen söögi, söödan lapsel kõhu täis ja kell ongi juba 19.00. Siis sätin trenniriided ja asjad valmis, vahel tuleb paar kiiret asja vahele veel, ja alles kuskil kell 20 saan jooksma. Tagasi jõuan kuskil 21:15, kiirelt duši alla ja kell ongi juba kohe-kohe kümme. Siis tuleb kiirelt laps magama saada ja koeraga jalutamas käia ja ise õigeks ajaks magama saada. Voodisse laekun harilikult lõpuks kuskil 23-paiku. Vaba aega njetu!
Siis harilikult lebangi õhtul voodis ja mõtlen, et homme ju trennipäeva pole, homme teen kõiki neid asju, mida täna ei jõudnud.
Siis aga kipub nagu kiuste tulema mõni kutse kuhugi või keegi vana tuttav tuleb külla ja kõik plaanitud koristus-ja logelemistööd jäävad taaskord tegemata. Jaaaaaaa siis tuleb juba uus hommik ning õhtul jälle söök, trenn, laps magama, koer välja ja ise magama. Oeh.
On muidugi ka erandeid, kui mees saab ise lapse täis sööta (kui ta tööl ei pea olema), siis lähen jooksma kohe peale tööd, ehk siis 18 paiku. Siis jõuan isegi õhtul korra diivanile lebotama.
Ja kui lõpuks pikk nädal läbi on ja nädalavahetus paistab, siis ma tean, et laupäeval ma lihtsalt koristan.
Ja ka täna on selline laupäev. Blogin ära ja siis suure hurraaga koristama. Täna on nimelt tähtsaid külalisi Soomest oodata - mu õde tuleb oma pisikese tütrekesega külla. Ei jõua ära oodata. Me nägime üksteist viimati eelmisel aastal. Mu õde ei tunne äkki äragi mind :) :)

Aga selleks korraks kõik. Väga palju pilte lisada vist pole seekord, aga noh, midagigi.

Eile linnas sadama poole sõitmas

Ostsin endale ka uued bikiinid kuskilt hiinakast viie euroga. Sai neid ka selga proovitud, seega siin on eksklusiivne Manni bikiinipilt kah. Pilt on tehtud peale duši alt tulekut, seega meiki ja soengut njetu. Nõrganärvilistel palume siis mujale vaadata.

Otsustasime mehega ühiselt, et nii võib randa minna küll. Nüüd oleks ainult rannailma veel vaja.

Tänaseks kõik. Olge nupsud!

Mann

Muutuste aeg

Kõigepealt annan kohe teada, et jah, ma muutsin oma blogi väljanägemist. Tahtsin midagi uut! Mulle uus meeldib.

Aga nüüd blogimise enda juurde.

Mõned postitused tagasi kirjutasin oma murest seoses sellega, et ma olen igav ja kole. Jah, nii kirjutasingi. Tunne oli selline.
Otsustasin siis teha niiöelda kevad/suvepuhastuse oma peas ja ühtkomateist muuta. Otsustasin enam mitte hädapätakas olla ja hakata "asju tegema", et nõme tuju mind enam kätte ei saaks :)

Kõigepealt otsisin üles oma teismeeas suure hurraaga tehtud Oriflame'i kasutajanime ja parooli ja tellisin endale igavese posu ihutooteid. Noh, dušigeelid, näokreemid, ripsmetušš, näomask ja mõned asjad veel. Mõtlesin ennast natukene poputada. Siiani olin oma väljanägemise suuresti looduse ja odava Maxima kosmeetika hoolde jätnud. Ega see Oriflame vast ka mingi udupeen mukivärk pole, aga algus seegi. Ja soodne on seal ka :P

Oriflame'i mant

Selle tellitud ripsmetuššiga jäin küll ülirahule. Silmad nigu nukukesel.

Silmaalused kotid katsun uute kreemidega kontrolli alla saada :) :)

Teine suur muudatus - MA PANIN TÖÖLE KLEIDI SELGA. Tegelt ka. Eks ma tunnen ennast kleidis endiselt veidi kohmakana, aga algus on tehtud. Ja, oh seda komplimentide merd, mis mind tööjuures tabas. Armsad kolleegid, aitäh!

 Siis otsustasin oma hirmudest üle saada ja nädalavahetusel lapsega ilma nautima minnes panin jalga oma esimesed lühikesed püksid. Ma ei ole mitte kunagi omanud nii lühikesi pükse, veel vähem olen ma ennast nii paljaste jalgadega avalikus kohas näidanud. Püksid muide on suurus 38!  ja ei pitsitanud kusagilt otsast.

Ei tea, mis häire mul on, et endast pesuväel pilti teen, a noh. Elate üle.

Mina ja "Lembit"

Sellised prisked jalad viisin väljanäitusele

Tuju oli ülim!

Uuel nädalal jääb ka mu väikene pojakesekene lasteaiast koju, kuna tema on meil juba 7-aastane ja lasteaeda enam ei mahu. Sellega seoses jääb mul ära igahommikune autosõit Kõrvekülla ning seetõttu otsustasin hakata jalgrattaga tööl käima. Ostsin täna isegi uue rattaluku - paksema, kui eelmine, et keegi rattamaias huligaan mu armsat Lembitut ära ei kodustaks, kuni mina kontoris lihtinimese tööd teen.

Tegin nädalavahetusel ka sellise šopingu, et ostsin endale kaks paari kingi juurde. Täitsa kohe kontsaga kingi. Otsustasin nüüd naiselikuks hakata. Olen juba 27-aastane, on ka aeg.

Mu uued lemmikud

Ahjaa, ostsin täna veel Prismast "Osta ära" kampaaniahinnaga elektroonilise köögikaalu 11,90 € (eelnevalt majandasin selle mehaanilisega). Minu uus nunnukene. Kaalusin juba sportlikust huvist kõik köögis olevad toiduained ära :) :) :) Nagu tähtis kaalulangetamise professor. 

Sellega seoses sai kaal nimeks Professor. 

Ja veel - kui ma endale oma esimesed lühikesed püksid ostsin, siis selgus ootamatult, et mulle jäävad juba M/38 suurus pluusid suureks. Pidin väiksemat suurust vaatama. Mõni 36 suurus on veel natukene liiga ümber, vähemalt minu meelest, aga ostsin endale kaks S suurus pluusi. Ja püksid, mis muidu olid suurus 42/44, on nüüd suurus 38. Tunnen ennast jälle endana niiiii hästi. Mulle meeldib mina olla!

Minu 36 suurus pluus

Mulle on nüüd äkitselt kohale jõudnud, et ma olen ikka palju väiksemaks jäänud.

Eile jooksmise ajal näiteks hakkas mu abielusõrmus sõrmest libisema. Jäi küll kenasti selle nuki taha kinni, aga see loksumine oli veidi häiriv. Praegugi kirjutades loksub sõrmus paigast ja ma koguaeg pean seda sättima. Saleneva inimese mured :) Olen nende muredega igati rahul. 

Trennijuttu kah.

Jooksmisega olen endiselt sõber. Jooksen nädalas ca 3 korda ja iga kord üritan vähemalt 10 kilomeetrit joosta. Viimased kaks korda olen jooksnud madalama pulsiga, kui muidu. Mingi hetk jooksin seal 147-150 pulsivahemikus, nüüd jooksen 140-145 pulsivahemikus. Korra nädalas samas teen meelega kiiremat tempot ja ajan pulsi kõrgemale. 

Tempo paraneb pea iga korraga natukene. Katsun pulssi ikka normis hoida, aga kuna keha on jooksmisega harjunud, siis iga korraga saan üha kiiremini joosta ning pulss püsib õiges kohas. Näiteks, oma esimese pikema jooksu (8 km) tegin ma pulsiga kuskil 150, aga tempo oli aeglane - 7:34/km. Nüüd sama pulsiga joostes on hoog oluliselt suurem ja kilomeetri ajaks tuleb kuskil 6:45. Iga nädalaga järjest paremaks! Esialgne väiksem eesmärk on 10 kilomeetrit ajaga alla 1:05. Selles suunas hetkel siplengi. 

Pulssi aitab mul jälgida soodsalt CrazyDeal-ist tellitud Adidas miCoach Zone treeningkell. Mõnus kerge kell on. Vähe funktsioone, aga oma ülesande - pulsi jälgimise - täidab kenasti.

Nüüd veel natukene pilte, mis ma vahepeal olen suutnud endast teha - 

Ja ongi selleks korraks kõik. Tänan tähelepanu eest.

Later!

Mann