Olen alati oma kintsude ja tagumikuga hädas olnud. Enne rasestumist võtsin kindlalt plaani oma kintsud saada nii piisavalt viisakaks, et ma julgeks lühikeste pükstega jooksmas käia.
Üllatus-üllatus - sinna ma tänaseks jõudnud pole. Otse vastupidi. Mu keha on enamuse rasedakilodest talletanud just tagumikku ja kintsudesse.
Nagu ma enne polnud juba õnnetu oma tsellukogumike üle. Võeh.
Mu kintsupaksus on jõudnud uue madalpunktini - mu kintsud hõõruvad käies üksteise vastu. Nagu mul veel vähe hädasid oleks (noh, riiete valik), nüüd pean veel seelikut kandes muretsema ka marraskil kintsude pärast? Jääb ära. Püksid jalga ja asi vask.
Noh, oleks siis asjaga korras. Pükstega on ju eriti konkreetselt näha, kui paksud mu kintsud on.
 |
| No, tšekkige seda sinki! :O |
A noh, ega see kiunumine kusagile ei vii. Minu saiasöömise juures ei tohiks ma sugugi üllatunud olla, et kintsud juba kolossaalseid mõõtmeid võtavad. Ausalt. Ma enne rasedust ei söönud küpsiseid, kooke, saia, saiakesi jms üldse. Mõnikord sünnipäevadel võtsin tüki kooki, aga iganädalaselt seda ei juhtunud. Nüüd viskan ikka mitu korda nädalas mõned saiakesed või küpsised hinge alla. Ja siis imestan, et kintsud paksud on. Loll on ikka loll.
Eile õhtul sõin präänikuid jõhvikamoosiga. Selle pärast, et (siia lisa põhjendus).
Kaaluga on kah nii, et tõuseb lausa iga päevaga. See viimane trimester, ma ütlen. Pffftttnnnngggg.
Olen otsustanud natukene oma "ah, söön, mida tahan" hoogu maha tõmmata. Põhitoidukorrad kulgevad mul üldiselt probleemideta. Hommikuks söön ma harilikult täisteramüslit või sepikut avokaadoga. Lõunaks supp või salat või nt riis (täna sõin riisi kanaga). Õhtuks olen viimastel nädalates söönud kodujuustu õlita praetud kukeseente või šampinjonidega. Vahel ka juurvilja vokki hapukoorega vms. Ühesõnaga, täitsa okeyd toidud on olnud.
Aga vahepealne näksimine on see, mis mu tagumendile liiga teeb. Ma ei oskagi kohe ära nimetada kõiki asju, mida ma viimase nädala jooksul näksinud olen. Tahaks öelda "kõike"?
Olen katsunud magusa ostmist vähendada või üldse vältida, aga poes võtab mu rasedamõistus juhtimise üle ja kassas pean igaks juhuks oma nägu varjama, et keegi tuttav ei näeks, mis sodi ma kokku ostan.
Tegelikult ma liialdan veidi, sest šokolaadi ja torti ma päris lambist kokku ei osta. Minu magusaks on enamasti näiteks jäätis või erinevad magusad laktoosivabad jogurtid. Vahel viskan ka präänikud korvi.
Eile käisin ämmaka juures ja kirja sai kaal 76,7 kg. Eelmisel korral (19.07.2016) oli kaal 74,3 kg, seega olen kuu ajaga jurude võtnud 2,4 kg. Tegelikkuses oleks ilus, kui see kaalutõus jääks sinna 2 kg piiresse kuus, aga sel korral tulistasin sellest üle. Ämmakas ei öelnud selle kohta midagi. Tema meelest täitsa okey.
Titt ise on kõhus aga parajalt kasvanud. Eelmise mõõtmise tulemusena oli mu kõhuümbermõõt 90 cm, eile oli selleks lausa 96 cm. Kuu ajaga olen keskkohast paisunud 6 cm. Pidi pirakas plika tulema (sugu saab ilmselt lõpliku kinnituse 16.september).
Kuna ma tean, et lihtsalt virisemine midagi ei muuda ja praeguse tempoga jätkates olen ma varsti sajakilone, siis alates tänasest olen jälle kalorilugemise lainel.
Ustav MyFitnessPal on ära õlitatud ning esimene sissekannegi tehtud. Loodetavasti kasvab edaspidi vaid meie tita, mitte minu tagument.
Trenniga pean natukeseks ajaks tagasi tõmbama, kuna peale Suvekõndi pole ma ühelgi päeval veel nö jalgu seinale visanud, et puhata ja üleeilsest saadik on kõht olnud pidevalt toonuses ja valulik. Ämmakas käskis puhata ja No-Spa-d neelata.
Igapäevaselt käin jala tööle ikka ja, eks see peni ju tahab ka jalutamist, aga muud trenni nüüd mõned päevad ei tee. Puhkan.
Kokkuvõtvalt on nii:
24.08.2016
Rasedust 29+0 (III trimester)
Pikkus 173 cm
Kaal 76,7 kg
Kü 96 cm
Kintsud rämedalt paksud
Olge muhedad!
Mariliis