Kärufrustratsioon

"Let's do this baby thing" faas on täistuurid sisse saanud. Mann istub lõuna ajal, enne tööd, peale tööd  (krt isegi töö ajal vahel) ninapidi internetis ja otsib soodsaid titeasju.

Kõige suurem mure oli mul sellega, et ma ei suutnud otsustada, millist lapsevankrit ma tahan. Mul oli veits suva.
Mingi hetk hakkasid tuttavad ja kolleegid mulle oma seisma jäänud kärusid pakkuma ja ma muidugi vaatasin kõik pakkumised üle. Seoses sellega sai mulle ka selgeks, mida ma tegelikult tahaksin ja, mis mulle meeldib.
Olge tänatud, mu armsad kolleegid :)

Selgeks sai see, et ma eelistaksin pigem heledat tooni vankrit. Samuti ei ole ma vaimustuses keerlevatest ratastest. Tahaksin ka, et vankrikorv oleks võimalikult kõrgel, mis tähendab seda, et eeldatavasti peaks olema kärul eraldi istumisosa ja vankrikorv.

Käisime siis nii muuseas Lõunakeskuses olles läbi sealsest BabyLand'ist, kuna seal on päris mitmeid kärusid katsumiseks välja pandud. Katsuda meile meeldib (if you know what I mean).
Mulle jäi koheselt silma üks ilus Roan Marita, ja otseloomulikult praeguse trendi kohaselt valge ja kunstnahast.

Pilt lehelt 101lapsevanrit.ee

 

Sest muidu sa ei ole oma last armastav ema, kui sul pole valget nahast vankrit. Saite aru, jah?

Nali naljaks, aga mulle tõesti meeldis see Roan.
Kuna ma olen aga natukene kooner ja uuest peast käru osta ei raatsi, siis jätsime käru endale meelde (panime kõrva taha) ja kodus hakkasin siis internetis erinevaid müügiportaale läbi kammima.

Leidsin esimese ropsuga kohe Buduaarist kaks tükki, Okidokist ühe ja kuskilt vist veel ühe. Kirjutasin Buduaari omadele kohe, teised jätsin ootele, et ma kõiki müüjaid jalgele ei ajaks, kui esimeselt ilmselt kohe ära võtan. Kõik ju täitsa ilus, mis? Ma juba rõõmustasin, et heh, nii lihtsalt käiski.

Jaaaaaaaaaa siis hakkas jebimine pihta.

Buduaarist üks müüja kohe vastas, et ma olen juba mitmes sooviavaldaja ja ta näitab enne teistele ära ja, kui alles jääb, siis annab teada.
Noh, ei ole siiani andnud.

Üks müüja saatis lisapildid, aga andis teada, et kärul on juba üks soovija olemas ja vaatama saab minna alles uuel nädalal.

Kolmas müüja mulle ei vastanudki ja päev hiljem vaatasin, et kuulutus ei ole enam aktiivne. Ilmselt müüdud.

Okidoki müüja pole mulle vastanud, kirjutasin talle eile hommikul.

Okey. meeleheide.

Leidsin siis Viljandimaal veel ühe ilusa Roani ja kirjutasin kohe talle ka. Kuulutus oli lisatud 25.08 (täna on 26.08), seega olin suhteliselt optimistlik, et see käru tulebki lähipäevil minuga koju.
Tutkit!
Müüja oli väga kiire vastaja (tänud sulle), aga andis teada, et kaks inimest on enne mind juba soovi avaldanud.

 



Nagu, mismõttes?!

Praeguseks on asi võtnud juba tragikoomilise suuna. Kuidas saab nii olla, et ühte konkreetset käru tuleb üle Eesti tikutulega taga ajada. Ma tahaks kellelegi oma raha ära anda. Kas keegi tahab? Anyone? Vastu võtaks ühe käru.

Idee poolest pole see käru ka uuest peast nii üüratult kallis, aga kuna järelturul on ta ikka hea 200 € soodsam, siis minu käsi paraku ei tõuse seda täishinda maksma. Kindlasti mitte.
Mõelge, kui palju muud  titenänni selle raha eest saab. Nagu, a lot!

Siin ma nüüd siis olen. Näpud sügelevad ja tahaks titeasju osta, aga universum töötab minu vastu.
Õnneks ma pole hormonaalne ega midagi, onja.

 Leidsin lisaks maritale ühe enam vähem samaväärse käru, millel polnud veel ühtegi tahtjat - Roan Rialto. Ikka valge ja nahast, eksole. Pidime täna vaatamagi minema, aga kõhus oli selline kurbus, et miks ma pean pean leppima enam vähem õige käruga. Ei peagi!
Otsustasime vaatamisest loobuda ning anda võimaluse mõnele kindlale tahtjale.
Seega olen endiselt kärutu, aga katsun säilitada rahuliku meele ning lihtsalt silmad käruturul lahti hoida.

Panin paari Facebook'i gruppi juba ka ostusoovi üles. Äkki näkkab.

Huh. Saingi südamelt ära.

Kui kellelgi on kodus seismas üks minu nõudmistele vastav vanker, siis ära unusta endast märku anda ;)

Mina katsun elu helgema külje üles leida ja mitte sattuda masendusse. Kui muud üle ei jää, siis võtan ajutiselt mõne tasuta vankri Taaskasutus Tartus grupist ja ostan kasvõi pärast lapse sündi selle õige :)

Seniks vaadake rõõmsat mind.
Nimelt saatsid kolm ülitoredat autojuhti (töötan logistikuna) mulle enda poolt "väikese" kingituse tööjuurde. See tuli mulle nii suure üllatusena, et ma punastasin pärast mingi tunnikese.
Meil on siin tööjuures üks ülimalt mõnus seltkond. Nagu üks suur pere.

Aitäh!

Praeguseks kõik.

Kütke siia siis odavaid vankreid, eks. Ja saatke head karmat ;)



Mariliis (juba 29+ 2)