Hädad

Kui sa oled juba silmnähtavalt rase, siis kõigi eelduste kohaselt oled sa endale suutnud külge pookida ka mõningad rasedahädad. Ja hädade all ei pea ma mitte silmas number ühte ja number kahte. Noh, mitte ainult.
Guugeldasin siis süviti fraasi "rasedusaegsed vaevused" ja teen nüüd siis väikese ülevaate oma hädadest.

Rasedust täna 28 + 0 nädalat.

Iiveldus ja oksendamine
Noh, esimesed 12 nädalat olid retsid. Oli päevi, mil ma õhtul istusin diivanil, vaatasin telekat ja nutsin. Sest süda oli paha ja ükski asend ei tundunud mugav. Oksendanud pole selle raseduse ajal kordagi. 

Peapööritus ja nõrkushood
Jah, seda tuleb ette siis, kui ma liiga järsult püsti tõusen, kuid ei saa öelda, et iga päev selliseid hetki ette tuleb. Nädalas korra vast teen äkilisemaid tõusmisi.

 Väsimus
Ma väsin kiiremini küll, kui varem. Kui ma töölt koju jõuan, kõhu täis söön ja kusagile istuma jään, siis suure tõenäosusega jään sinnasamasse ka magama. Õnneks või kahjuks on mul kodus üks jutukas kaheksa-aastane, kes mind ärkvel hoiab. Pensionäride uneajal magama jäämist tuleb ette vast max korra nädalas.

Tundlikud rinnad
Rinnad mulle enam häda ei tee, aga esimesel trimestril olin täitsa hädas. Isegi käekoti sang tegi liiga.

Urineerimissagedus
Terve see rasedus tundub nagu pidev pissihäda, kui ma nüüd aus olen.
Vahel ma käin vetsus ära, astun buduaari uksest välja ja seisatan - hmmm, kas ma vetsus käisin ära? Mõnikord ma lähen tagasi.  :) :) Igaks juhuks.
Kõndimine on ka selline, nagu põis oleks viimase piirini täis, aga väljutamiseks vajalik avaus on puudu. Selline vee surve ja pistmine. Jei! Rõõm!

Kõhukinnisus
Khm-khm. Õnneks olen sellest pääsenud. Ei teagi, kas asi on mu ohtras sepiku (kiudained), ploomi ja avokaado söömises, või ma lihtsalt olen loomult kanalaadne.

Kõrvetised
Eelmise raseduse ajal olid kõrvetised üks mu suurim mure. Ööuni kannatas ikka tohutult selle all. Ei aidanud piim, Rennie ega ma muud vanarahva tarkused. Kõrvetas ikka mõnuga. Selle rasedusega on asi natukene leebem olnud. Kui ma väga rammusaid ja rasvaseid asju ei söö, siis kõrvetisi pole. Eks mul veel veidi vähem, kui 3 kuud minna, seega võib veel hullemaks minna. Pöidlad pihus, et seekord läheb leebemalt.

Krambid jalgades
Nendest ei tea ma küll miskit. Pole siiani ette tulnud. (Märkus: kirjutasin selle eile ja öösel nagu kiuste läks sääremari kaks korda krampi. Murphy! Seega, jah - krambid ka. )

Seljavalu
Kusagil 20. nädala kandis läks mu alaselg väga pingesse. Asi tipnes sellega, et mul oli lausa raske kõndida. Ega ma kaua endal piinelda lasnud - kaks päeva vast oli valus, kuniks ma joogaga oma selja paika nihutasin. Olgu jumal jooga eest tänatud. Geniaalne asi!

Ebamäärane pingetunne alakõhus
Kurrja küll - ma olen selle puntki juba sinna saripissimise punkti alla kirja pannud. Aga jah, kiiremal jalutamisel kipub kõht kuidagi pingesse minema küll. Ei ole valus, vaid selline ebamugav.

Vedelikupeetus (tursed)
Turseid mul ei ole. Sõrmed ja varbad püsivad normaalsuuruses. Sõrmused käivad sõrme ümber kenasti ringi.

Veenilaiendid
Nõup!

Hemorroidid
Jumalolgutänatud - nõup!

Rasedusarmid
Heh. Eelmise rasedusega saadud vöödid on ikka uhkelt omal kohal. Uusi veel ei ole. Eelmise lapsega sain ka armid alles viimasel kuul, kui ma nüüd ei eksi, seega aega veel on. Pöidlad pihus, et pääsen kergemalt sel korral. Kreemitan ennast igapäevaselt Sohvy hoolduskreemiga .

 

Igemete veritsemine
Äkki ma pesen liiga lohakalt oma hambaid? Olen sümptomiteta. It's a negative.

Hädad pärit siit http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/naistenouandla/rasedusaegsedvaevused/83-rasedusaegsed-vaevused


Kokkuvõtteks võib vist öelda, et suurematest hädadest olen ma siiani pääsenud. Teine trimester on kohe-kohe läbi saamas ja ma olen veel täiesti inimene. Nüüd täistuuril rasedaks ja hormonaalseks enne, kui on hilja.

Nali naljaks, aga mulle tõesti tundub, et ma pole veel oma rasedusest maksimumi kätte saanud.

Pisike printsess teeb kõhus parajalt joogat küll. Mulle tundub, et ta lemmik on warrior II pose

Mu siseorganid arvavad sedasama.

Hoolimata sellest, et iga kord, kui tibu ennast kõhus sirutab tekib mul hirm, et ma pissin püksid täis, olen ma sellest tundest absoluutselt vaimustuses.
Enamasti istungi ma õhtuti diivanil teleka ees, lollakas naeratus suul ja mõlemad käed püksis. Mitte pornograafiliselt muidugi, vaid üks käsi alakõhul ja teine naba juures. Nigu natukene tüsedam Al Bundy. Nii ma tunnen pisikese liigutusi kõige paremini.

 Irooniline on see, et iga kord, kui abikaasa oma käed kõhu peale paneb, siis pisike jääb jumala paigale. Mis värk sellega on?!
Ma kompan ennast tükk aega ja rõõmustan ja säran ja kurdan, et üks teeb joogat ja kohe, kui mees käed külge saab, olen ma valetaja!

Kaval on see väike printsess seal kõhus.

Väga hormonaalne ma ka veel pole. Tõsi, ma ärritun vahel suht lambi asjade peale, aga isegi mees arvab, et ma olen täiesti mõistlik rase.
Lambi asjad on näiteks need, kui keegi trepst üles kõndides mul maru kannul on. Kuidagi ärritab mind. Mine mööda või anna asu! Ära hinga mulle tasakaaluorganisse.

Teiseks ärritab mind viimasel ajal see, kui just siis, kui mina peniga jalutama tahan minna, on terve majaesine erinevaid penisid täis. Mu koer on vahel teiste koerte peale täitsa kuri, mistõttu ei saa temaga siis kuidagi jalutada, vaid peab teda jõuga kinni hoidma. Lisaks on ta peale teiste isaste nägemist tihti nii ähmi täis, et ei tee oma hädasid enam. Siis kannatab kusehäda terve öö.

Kolmandaks ärritavad mind viimasel ajal need äkiliselt foori tagant uttu tõmbavad mootorrattad ja muud sõidukid (traktorid?). No, ausalt - sa ei tundu lahe, kui ümberkaudsetel inimestel kõrvad su pläriseva mootori tõttu lukus on. Vahel ma lausa hüppan suurest ehmatusest. Mine plärise kusagil teismeliste geelküünte-kunstripsmete-erkroosade stringide ees. Jäta tavainimeste hinged rahule!

Neljandaks on mulle muutunud vastumeelseks toidupoes käimine. Mul on tunne, et kõik inimesed tahavad alati just täpselt seda puuvilja osta, mida minagi. Ja just siis, kui mina seda osta soovin. Näiteks, otsustan mina, et oh, tahaks täna pirni. Terves puuviljaosakonnas on minuga koos vast 2-3 inimest. Sean oma sammud siis pirnide poole ja PÕMAKI! Äkitselt on pirne valimas 7584 inimest. Ja nad kõik muidugi valivad igat pirni väga hoolikalt, mistõttu läheb kilo pirnide välja valimiseks poolteist ööpäeva.
Sama seadus kehtib ka piimaletis. Mulle on selgeks saanud, et kõige paremad piimatooted on just täpselt seal riiulis, kus on laktoosivabad jogurtid. Ja kohe, kui minul tekib huvi jogurti vastu, läheb terve poetäis rahvast piimaletti uusi tooteid uudistama. Jess!

Mulle tegelikult meeldib vahel natukene ärrituda. Ajab vererõhu üles ja toob puna palgele :) Ma olen muidu üldiselt selline rõõmsameelne ja pigem rahumeelne inimene. Vihastamine ja sellest pärast mehele rääkimine kuidagi vabastab. Kergem hakkab kohe. Seega, hormonaalne mina meeldib mulle.


Rasedus on üldse üks väga ilus aeg ja seda tuleks nautida nii kaua, kui jaksu on.
Rase ollakse enamasti võrdlemisi väike osa oma elust ja peale rasedust on elu mingi aeg natukene keerulisem. Imik nõuab ju oma osa tähelepanust ja ajast ja muu elu jääb tahaplaanile.

Mina tean, et novembris pean ma oma senisele elustiilile nägemist ütlema ja uue eluga harjuma hakkama. Ma tean, et ma ei saa enam suvalisel ajal välja jooksma minna, kinno, kohvikusse, sõbrannadega puhkemajja.
Esimene aasta peale lapse sündi olen ma ilmselt enamasti lapsega kodus või vähemalt lapsega koos. LapsehooldusPUHKUS oma täies hiilguses.

Usun, et ma ei liialda, kui arvan, et vähemalt kinno ma küll järgnevad 2 aastat oma jalga ei tõsta. Kui ma suudangi oma lapse teise inimese hoolde jätta, siis oma vaba ajaga teen ma ilmselt midagi vingemat, kui kinoskäik.

Siinkohal mainin kohe ära, et ma olen üks nendest emadest, kes oma last naljalt kusagile hoida ei jäta. Seda siis esimesed kaks eluaastat. Mure on nimelt selles, et üldiselt minu tutvusringkonnas ja perekonnas ei ole keegi väga vaimustuses teiste väikelaste hoidmisest. Ma pole nõus jätma oma last inimese hoolde, kes teda tegelikult hoida ei taha. Mul ei ole hea mõelda, et mu laps parasjagu ärritab kedagi ja mind ei ole juures. Mu lapsed võivad ainult mulle närvidele käia (ja mu abikaasale). Noh, sest ma pole neid lapsi ju ometi üksi saanud. :)
Aga jah, kui ma näen, et inimene hea meelega teeks midagi muud, kui hoiaks mu last, siis ma teda sinna sokutama ei hakka. Mul on lapsest kahju.
Seetõttu käisingi ma oma esimese lapsega esimesed paar aastat igal pool kahekesi. Sõbrannadega kohvikus ka. Vahel sai mees ka lapsega koju jääda ja emme sai tuulutama, kuid kuna mu abikaasal on kaks töökohta, siis neid hetki ei olnud väga tihti. Ilmselt läheb sel korral samamoodi. And I am okey with that. Ma olen sellega juba arvestanud. Minu laps, mina kasvatan.

Läkski lappama see teema. Vabandused. Sattusin soone peale.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kavatsen rasedusest maksimumi võtta, sest peale rasedust olen ma mingi aeg ilmselt natukene omast elemendist väljas ja veidi hädas. Hetkel olen ma omaenda aja perenaine ja ma kavatsen seda nautida, kuniks saan.
Ja novembrist olen ma siis jälle emme ja kavatsen kõik postitused teha stiilis "meie juba roomame/seisame/kõnnime" :D :D Palju õnne teile, lugejad :D

Nali naljaks. Tõmban nüüd otsad kokku, enne kui asi täiesti käest läheb.

 

 

Järgmise lugemiseni.


Mariliis