reede, 3. märts 2017

Kaalujälgijate erinevad tüübid


Olen nüüdseks juba kaks aastat kaalulangetaja olnud ja kõrvalt ka teistel kaalulangetajatel blogide vahendusel silma peal hoidnud. Ajapikku on silma jäänud, et erinevad inimtüübid lähenevad kaalulangetusele erinevalt. Katsun mõned populaarsemad tüübid läbi huumoriprisma ka kirja panna.

 1. Kuuajased loobujad
Ikka ja jälle kuulen, kuidas keegi on jälle otsustanud teha ühe magusavaba kuu või jahuvaba kuu või jumalteabmille vaba kuu.
Kujutage ette, kui üks suitsetaja teeb ühe suitsuvaba kuu. Ühe kuu. Reaalselt. Mis te sellest mõttest arvaksite? Kuu aja pärast laseb vanaviisi edasi, aga vähemalt oli nii tubli, et ühe kuu sai ilma. Puhta lollakas tundub ju :) :) :)
No vot. Sellisena tunduvad ka mulle kõik  need kuuajased loobujad. Üldiselt hurraatatakse esimese nädala lõpus küll, et kilokene on kadunud, aga hiljem ei ole enam hurraadest miskit kuulda. Ilmselt ei ole kõige efektiivsem kaalulangetuse vahend.

2. Kavatajad
Meie kliimavööndis ilmselt kõige populaarsem liik kaalulangetajaid. Siia kuuluvad need, kellel on kodus vähemalt kolme erineva teenusepakkuja toitumiskavad, kuid kava ennast järgitakse siis, kui selleks tuju on. Enamjaolt ei ole seda tuju nagu üldse :) või on kava liiga keeruline või ei olnud kava tegelikult üldse vaja, sest tellija ei tahagi enam kaalu langetada. Siia võiks veel sada vabandust lisada.
Kuskil pool aastat pärast loobumist tellitakse uus kava uuelt treenerilt, kuna eelmised ei toiminud :) :)
Kuidagi arvatakse ka, et kui juba raha millegi peale kulutad, siis ilmselgelt võtad asja tõsiselt. Meeeh. Ainult kava eest maksmine kaalu ei langeta.

3. Ideaalsed kaalusäilitajad
Siia kuuluvad need kaalulangetajad, kes enda väidete kohaselt teevad kõike õigesti, aga kaal lihtsalt ei lange. Sotsiaalmeediasse postitatakse pilte kanafileest ja peotäiest salatikesest. Või check-innitakse restorani ja pannakse #sõinainultkapsast või #võtsinüheampsu. Lisaks tehakse KOGU AEG trenni ja tegelikult ei sööda põhimõtteliselt mitte midagi, sest kõht ei ole üldse tühi. Aga kaal ei lange ja ülekaal teeb ikka liiga.
Ilmselt toimub kulisside taga nii mõndagi, mida ei taheta endale ja teistele tunnistada.


4. Trennihullud
Kaalulangetajate kõige aktiivsem sort. Teevad igapäevaselt trenni, vahel isegi 2-3 korda päevas. Instagram on täis jõusaali selfie'sid ja kommentaare erinevate rühmatrennide kohta. Kaasa räägitakse erinevate kavade, treenerite ja spordisaalide teemadel. Osaletakse rahvaspordiüritustel, käiakse messidel ja üleüldse ollakse maru aktiivsed. Köögikapp on täis erinevat proteiinist pungitavat pulbrikraami. Ära on proovitud kõik 6843 erinevat maitset ja marki. Lisaks käiakse šopingutuuridel eranditult spordipoodides. Imelikud inimesed, noh :) :) (kadedusräägib)

5. Dieedihullud
Iga amps on arvel. Süüakse piinliku täpsusega kava järgi. Suhkur on paha. Nisujahu on paha. Isegi ema sünnipäeval öeldakse koogile ja kartulile ei. Kogu toit valmistatakse ise ülikvaliteetsest ökopoe toodangust. Söögikorrad valmistatakse terveks nädalaks ette, pakitakse karpidesse ning võetakse kooli/tööle/peole kaasa. Makrod on kenasti tasakaalus, süsivesikud on head ja rasvad on õiged. Halleluuja!


6. Mõõdukad
Need on need, kes käivad mõõdukalt trennis, liigutavad igapäevaselt ja jälgivad oma toitumist. Kui on olemas ka toitumiskava, siis seda järgitakse enamasti 95% ulatuses. Kui loobutakse suhkrust, siis päriselt ja tunnistatakse ka oma nõrkusi ja eksimusi. Toitumine ja trenn on võrdselt olulised, kuid eraelu segama ei hakka. Suvel söövad jäätist ja talvel piparkooke. Nad ei ole täiuslikud, kuid enamasti stabiilsed kaalulangetajad.
Ennast arvan siia gruppi kuuluvat. Vahel teen rumalusi ka, kuid enamasti saan mõistlikult selle kaaluvärgiga hakkama.

Tunnete ennast ka ära?


Mariliis



pühapäev, 26. veebruar 2017

Kaalumine 26.02 ja mõõdud

Koogiõgimisnädal on oma lõppu saamas. Ma just praegu hävitan tee kõrvale meie majapidamise viimast tordilõiku.

Kes eelmist postitust luges, teab, et eelnevad nädalad on kaalulangetusest väga kaugel olnud. Hoolimata sellest on see siin siiski kaalulangetusblogi, mistõttu võtsin julguse kokku ja käisin ikkagi kaalul ära.

Eelmise nädala kaal 70,3 kg, tänahommikune kaal 70,0 kg!! Waaaat!? Olen suutnud koogidieediga alla võtta 0,3 kg. 


Ma reaalselt arvasin, et kuskil kilo on juurde tulnud, aga näedsasiis. Suht sillas olen hetkel :)

Kui nüüd virisema hakata, siis oleks võinud ju 69,9 juba olla :D :D
Astusin mitu korda kaalule ja korra sain ka kuue sinna ette, aga esimese liigutamise peale (et kaamera kätte võtta ja pilti teha) kadus see kuus sealt nigu võluväel. Keda ma ikka petan :D

Tegelikkuses ei ole see ikka päris normaalne, et toitud kaks nädalat tordist ja maiustustest ja suudad ikka kaalu langetada. Ilmselgelt on siin oma roll ka imetamisel. Meie pisikene printsess sööb endiselt iga 3 tunni tagant (ka öösel), seega peab minu keha piimakombinaadina päris palju energiat kasutama. Sinna need koogid kõik kadusidki.
Ärge teie seda kodus järgi proovige.



Hakkan sellest nädalast ennast ka mõõtma. Viimased mõõdud, mis ma leidsin on 27.01 seisuga. Ega midagi väga muutunud pole.

Kaal 71,4, nüüd 70,0
95 cm, nüüd 93,5 cm
Keskkoht 74 cm, nüüd 74 cm
Naba 84 cm, nüüd 81 cm
Puus (eelnevalt ei mõõtnud), nüüd 98 cm
Reis 54 cm, nüüd 54 cm
Pikkus 172 cm

Kummaline on see, et kints pole peenemaks läinud. Visuaalselt on olukord ikka palju parem. Tsellut ei paistagi enam nii palju. Kandsin oma sünnipäeval isegi kleiti ja ei pannud isegi trimmivaid sukapükse alla.


Trennidest ka:
E - jalutasin 9 km
T - jooks lindil 6 km, jõusaal 50 min
K - jalutasin 6,5 km
N - jalutasin 8,2 km
R- jooks lindil 5 km, jõusaal 50 min
L - jalutasin 8,9 km
P - lähen jalutama


Täna pidi tegelikult olema trennipäev, kuid mu nohu ja köha on hullemaks läinud , mistõttu võtan täna rahulikult. Ilmselt teen aeglase kõnni Loviisa uneajal.

Küllap see vale toitumine ja külalistega poole ööni üleval olemine on mu organismile põntsu pannud. Viimati olin haige enne rasedust. Ei mäletanudki seda "pea on paks" tunnet, mis nohuga kaasneb. Niimoodi joosta küll ei saaks. Võehh. Eks näis, kaua ma tervenen, kui mitte ühtegi ravimit kasutada ei tohi. Teen siin auru endale ja vajadusel lasen suraka Quixx'i ninna, et päris ära ei lämbuks. Vastik asi see nohu.

Selline see nädalake siis sai. Uuest nädalast katsun ikka tervisliku eluviisi radadele tagasi jõuda.
Mõne vastlakukli luban ikka ;)

Olge muhedad!


Mariliis