BEEBIBLOGI: Printsess ja lisatoit - proovime Semper'i tooteid

Mõni aeg tagasi kirjutas mulle tore naisterahvas, et tema tahaks mu lapele süüa anda. Mina, kui kergemat sorti säästutibi olin muidugi kohe päri, et saatke aga toidukoorem teele, küll me ära sööme.

Saime igavese hunniku smoothie'sid ja putrusid, millega Printsessi maitsemeeli harjutama hakata.

Kuna alustuseks tuleb lapsele anda ainult ühest maitsest koosnevaid püreesid ja putrusid, siis seisid postiga saabunud pakikesed mitu nädalat köögikapis ja ootasid oma aega.

Ja see nende aeg saabus nüüd!

Printsess on tänaseks saanud käppa selle lisatoidu värgenduse ja olen hakanud vaikselt juba ka magusamaid maitseid pakkuma.

Kõigepealt proovisime kaera-riisiputru pirni ja aprikoosiga
Koostis:

Puuvilju 70% (pirn 38%, pirnimahl (kontsentraadist) 24%, aprikoos 8%), vesi, riisijahu, KAERAJAHU, KAERAHELBED, rapsiõli, sidrunimahl (kontsentraadist), mineraalained (kaltsium, raud, tsink, jood), vitamiinid (C, niatsiin, E, tiamiin, B6, foolhape)

Andsin seda lootuses, et Printsess sööb kõhu korralikult putru täis ja magab lõunat natukene pikemalt. Viimasel ajal on need uned nii tunnikese pikad ainult, vanasti põõnas ikka 2-3 tundi korraga.

Vahemärkuseks nii palju, et uni pikemalt ei kestnud :)

Aga pudrust endast ka. Maitselt on küll ülimalt mõnus. Isegi mulle maitseb. Päriselt ka :)
Konsistentsilt on ta selline natukene paksem ja hoiab oma vormi ja võdiseb (nagu minu kintsud).

Printsessile maitse meeldis, aga suutis korraga ära süüa vaid kuskil 20-30 grammi. Ilmselt on päris rammus. Pakk ise on suhteliselt suur - 120 grammi. Kui seda nö alustajale sööjale pakkuda, siis ilmselt jääb suur osa sellest alles.
Ülejääk säilib külmikus 24 tundi. Kui 24 tunni jooksul ära ei kavatse süüa, siis saab pudru panna ka jääkappi uut katsetust ootama. Meie mekutasime sellega kahel päeval. Teisel päeval emme sõi ülejäägid ära :D Ups! Maitsev oli, noh.
Pudru ma lasin enne vesivannil soojaks, kuna mulle tundus, et puder peaks ikka soe olema.

Vasakul smoothie ja paremal kaera-riisipuder

Täna andsin neiule prooviks smoothie't õuna, porgandi, apelsini ja ingveriga. 
Koostis:
õun 60%,
porgand 31%,
apelsini täismahl (kontsentraadist) 9%,
sidruni täismahl (kontsentraadist),
ingver 0,06%,
antioksüdant(askorbiinhape).

See ingver tekitas minus natukene kahtlusi, kuna ingver on ju võrdlemisi kibe. Ega ma Printsessile enne ei julgend ampsu anda, kui olin ise ära proovinud.

Noh, ma ei tea, mis mul viga on - ma oleks terve selle tuubi pintslisse pistnud.

See on ikka nagu päris smuuti. Parajalt magus, aga mitte liiga. Maheda maitsega ja piisavalt vedel, et mina ilmselt oma kõhulihastega suudaksin läbi kõrre ka seda imeda :D
Smuutit ma soojendama ei hakanud, kuna seisis ju tavalises kapis ja oli toasoe. Pigistasin kaussi ja andsin ettevaatlikult neiule ühe ampsu.
Õnneks läks ka see maitse talle suhteliselt hästi peale. Esimene amps tehti natukene "ema, mis jama sa mulle annad" nägu, aga teine amps läks juba ludinal.
Tuubis on 90 grammi ja mina alustuseks pigistasin kaussi umbes poole kogu tuubist. See läks kiiresti. Lõpuks pigistasin ka lõpu sinna kaussi ja andsin neiule tuubi pihku, et ta saaks seda ampsude vahepeale lutsutada.

Päris kõike lapsele sisse suruda ei suutnud, aga sellest pole hullu, kuna emme oli ka veidi näljane :D (wink-wink)

Tundub, et meie pirtsakale neiule lähevad need Semperi tooted peale küll. Ma ei ole küll suurem asi targutaja, kuna oleme katsetanud ainult minu enda tehtud püreesid ja nüüd siis Semperi tooteid.
Ahjaa, valetan :) Good Gout'i ploomipüree läks ka täitsa peale, aga näiteks Ella mingi avokaadomögin ei maitsenud talle.

Semperi toodete üheks suureks plussiks on maitse. Kui muidu beebitoit paneb vähemal või suuremal määral õudusest õlgu võdistama, siis Semperi tooteid sööks mina ise ka. Paneks pudru või kodujuustu peale :)

Miinuseks on minu jaoks see, et beebitoidud koosnevad nii mitmest erinevast puuviljast/marjast/juurviljast. Lisatoiduga alustuseks nad seega ei sobi.

Lisaks saime me katsetamiseks ka smuutisid, mis sisaldavad jogurtit. Küll kuumtöödeldud, kuid siiski.
Ärge saage minust valesti aru - mina olen väga elevil, kuna jogurtismuuti kõlab ülimaitsvalt, aga minu teada on jogurt beebile lubatud alates 9. elukuust?

Ega siis midagi - ootame :)

Kes Semperi tooteid proovida tahab, see saab soetada neid www.lastetoit.ee/ lehelt või Coopi kauplustest või e-poest .


Kellel on aga kodus juba piisavalt vana beebi, kes hirmkangesti sooviks jogurtismuutisid mekkida, siis tädi Mariliis kingib meeleldi ühe banaani-mustika smuuti jogurtiga ja ühe banaani-maasika smuuti jogurtiga testimiseks ja kiitmiseks :)

Kes tahab, see annab teada. Kätte saab Tartust Annelinnast.

Lugemiseni!

Mariliis

BEEBIBLOGI: Kuuekuune Printsess

Tänaseks on Printsess juba kuus kuud ja 8 päeva vana. Osalt selleks, et teie saaksite ikka võrrelda ja kaasa elada, osalt selleks, et mul endal meeles püsiks, teen ma iga kuu sünnipäeva puhul kokkuvõtva postituse Printsessi arengust.

Printsess 6 kuud:

Kaal: 9400 g
Pikkus: 67 cm
Silmad: hallikasrohelised (loodame, et lähevad roheliseks)
Juuksed: hakkasid kasvama peale viienda kuu sünnipäeva. Pruunid.
Rõivasuurus: endiselt 74
Sööb: rinnapiima, natukene oleme mekutanud juba kõrvitsa ja porgandiga. Porgand väga peale ei lähe, aga kõrvits meeldis.

Oskused:
Keerab ennast kõhult seljale ja tagasi. Eelistab endiselt paremat poolt, aga katsun teda ikka üle vasema õla ka keerama meelitada. Üleeile hakkas ka roomama (vanust 6 kuud 6 päeva).
Istub kenasti ka ilma toeta, kuid ise veel istuma ei lähe. Külje peale suudab ennast ajada, aga selga püsti ei saa. Ilmselt varsti käpas.

Lemmikud:
meie koer Tommy, õhupallid, emme telefon ja see, kui emme laulab (noh, need Bruno Marsi klassikalised - "...lucky for you that's what I like, that's what I like").

Üldiselt:
Üldiselt on Printsess rõõmsameelne ja rahulik neiu. Viimasel ajal on aga lisandunud mingi kummaline lõvi möirgamise sarnane häälitsus. Seda ta teeb siis, kui ta on eriti excited või, kui ta millegagi hakkama ei saa.
Magamisega on nii ja naa. Päevane graafik on tibens-tobens, aga õhtune magamajäämine on viimastel päevadel küll selline, et panen ta ilusti oma voodisse uinuma, nagu raamatud käsevad, aga lõpetame ikka tissi otsas. Ilmselt on asi selle uue oskuse omandamises ja laps on lihtsalt päevasündmustest äksi täis. Hakkab nagu magama jääma ja siis hakkab täiega nutma. Ikka nii, et pisarad voolavad. Isegi, kui on just söönud, siis rahuneb ikka kõige paremini tissi otsas. Ega ma kade pole - las sööb. Aga "'õige magamapaneku" põhimõtetele käib see vastu. Laps peaks uinuma ise ja omas voodis. Isegi paitada ei tohiks. Pfffft!
Ma paitan, toidan ja seisan pea peal, kui vaja. Vaesekene on ju päris hädas vahest seal voodis.

Oleme nüüd poolteist nädalat juba ka lisatoitu proovinud. Alustasime kõrvitsaga. Tegin püree ise - ostsin kõrvitsa Maksimarketist, keetsin ära, püreestasin ja panin jääkuubikuvormi sügavkülma.
Kõrvits läks päris hästi peale, sõi kuskil kaks kuubikut kenasti ära. Kolme poleks ilmselt sisse surunud.
Neli päeva mekutas kõrvitsaga, kui hakkasin porgandit pakkuma. Tegin taaskord püree ise, aga jäi natukene liiga paks. Ma ei tulnud selle pealegi, et osa keeduveest alles jätta ja vedeldamiseks juurde lisada. Ka püreestamine oli keerulisem ja püreele jäid nagu suuremad tükid sisse. Kolm päeva andsin enda tehtud püreed. Noh, napilt kuubiku pressisin lapsele sisse. No, ei maitse see porgand. Siis ostsin poest valmispüree, mis on oluliselt vedelam ja muide ka magusam (ei olnud suhkrut lisatud), aga ka seda Printsess ei söönud.
Täna proovisime lillkapsast. Ma lollakas tegin jälle natukene liiga paksu. Arvasin miskipärast, et see lillkapsas ise maru vesine ja pole vaja vett juurde panna. Meeh. Loll olen. Sai paks. Ega miskit - panin rinnapiima juurde. Sõi täitsa hea meelega. Parema meelega, kui porgandit igatahes.
Eks näis, kas homme ka sööb.

See lisatoidu teema muide on jube keeruline. Mul on küll üks laps juba olemas, aga enam ei mäleta, kuidas lõpuks liha peale üle mindi ja millal ta putru sööma hakkas ja nii edasi.
Mul on mingi perearsti poolt antud Hipp'i raamat, kus on natukene õpetussõnu ka sees, aga näiteks meie Novembribeebide grupis on osad seal toodud õpetused maha tehtud.

Noh, näiteks see, et kartulit lapsele ühe esimese juurikana anda või püree andmine enne rinnapiima.

Pean selle raamatukese ka veel üles otsima, kus on kirjas, mitu tahke toidu korda võiks lapsel päevas olla.

Nii palju jebimist on selle lisatoiduga. Ausalt, noh. Praegu on ilmad nii ilusad ja tahaks koguaeg väljas olla, aga peab ju koju tulema, püree jääkapist välja võtma, veevannil üles sulatama, lapse ette valmistama (linnariided seljast, põll ette, lusikas kätte) ja siis temaga seal vigurdama.
"Aaaaaaaaammmpsss. Aaaaaaammmps. Noh! Ei maitse või? Ampsti! Võta veel natukene. Aaaaaaaaaamps."
Noh, siuke natukene ogara inimese tunne on :) Aga Printsess on nunnu, kui ta sööb. Käed käivad nigu tuuleveskid, et saaks ainult oma sõrmekesed sinna püree sisse solkima. Ja, kui lõpuks saabki - ohsapühajumal! :D

Mulle muide see toiduga plätserdamine üldse ei meeldi, aga kui juba ots on lahti tehtud (loe: laps üleni oranž juba) siis ei ole enam pointi iga piisa pärast põdeda. Siis lasen minna. Las möksib.

Aaaaaaaaaaaaampsti

Siia juurde kujutlege rahulolevat nohinat

Pudelist RPA andmisega oleme sinnamaale jõudnud, et ta pudelit ja lutti täitsa aktsepteerib, aga see piima maitse ei meeldi talle. Isegi imeb natukene, aga siis kui piima juba rohkem tulema hakkab, siis teeb suu lahti ja siukse maru hädalise näo pähe. Joob max 10 ml. Talle tundub see pudelimajandus isegi põnev. Tahab seda lutti närida ja pudelit pigistada.
Ma nii ülepäeviti olen katsunud talle seda maitset ikka tutvustada. Eks näis, kas saab asja.

Häda pärast saab ka rinnapiima koguda, kui tekib hirm, et ta EBA ajal võiks nälga jääda.

Kuidas teie lisatoiduga alustasite? Tegite püreed ise? Kuna putru andma hakkasite? 
Kust te informatsiooni saite?

Appi! :)

BEEBIBLOGI: Valmistume lisatoidu andmiseks - mida meil vaja on?

Printsess saab umbes-täpselt kolme nädala pärast kuuekuuseks. Täpselt siis oleme ka plaaninud talle püreesid tutvustama hakata.
Olen täheldanud, et tänapäeval on mingi ilge ruttamine selle lisatoiduga. Suurem osa viiekuuseid, keda mina tean, saavad juba lisatoitu. Meie neiu kosub hästi, on rõõmus ja rõõsa ka rinnapiima saades, seega perearstiga koos oleme otsustanud oodata, kuni laps saab pooleaastaseks.

Hetkel nädalake vanem, kui viiekuune Printsess oskab kenasti juba toe najal istuda, suudab lusikat käes hoida ja väga ettevaatlikult endale suhu susata ning tunneb huvi kõige vastu, mida emmegi suhu pistab. Nende kriteeriumite järgi peaks meie neiu olema igati valmis lisatoiduks.

Otsisin välja ka perearstilt saadud kotitäie raamatutega, kus on igasugu infot selle kohta, kuidas lisatoiduga algust teha.

Lugemismaterjali nagu oleks.

Nii palju, kui ma olen aru saanud, siis on kõige soovitatavam alustada kõrvitsapüreest. Osades raamatutes soovitatakse ka kartuliga alustada, kuid meie beebigrupis tehti kartul nii maatasa, et ei julge enam üldse kartuli poole hingatagi.

Vaatasin, et HiPP nagu peaks pakkuma ka ainult kõrvitsaga püreed? Oeh. Pean millalgi selle šopingutuuri ette võtma ja uurima, milliseid püreesid meie kaubanduses üldse saada on.

Püree ise on aga selle lisatoidujama juures see kõige väiksem mure.

Kõige suurema ja kulukama, söögitooli, ostsime me juba mitu kuud tagasi. Nii varakult ostsime seetõttu, et ma tahtsin lapsele nö kõrgemat lamamistooli. Seoses sellega hakkasime otsima söögitooli, mida saaks panna ka lamavasse asendisse ja kasutada alates sünnist.

Tegelikult leidsin selliseid päris mitu.

Esialgu plaanisin osta sellise:
Britton Nord

Siis jäi silma
Peg Perego Prima Pappa Zero 3

Ja lõpetuseks Peg Perego Tatamia

Kuna ma olen selline pigem säästliku mõtlemisega neiu, siis muidugi üritasin neid toole saada järelturult, mistõttu postitasin ostusoovi Facebooki kahte beebikaupade gruppi.
Mitte ühtegi pakkumist ei saanud. Mulle pakuti lõpuks mingit neljandat versiooni Chicco Polly Magic , mis paraku oli selline värviline ja kirju ning meie elamisse kohe üldse ei sobinud. Muidu ma usun, et võib olla täitsa asjalik, aga noh, värvid ei ole mulle :) (olen vist seest surnud või midagi)

Mida rohkem ma asja uurisin, seda rohkem hakkasid mulle meeldima Peg Perego toolid. Ei teagi miks. See Britton iseenesest oli nii hea hinnaga, et oleks tolle saanud kohe Kvartalist ära osta, aga mul ikka sees kripeldas, et äkki saab kusagilt soodsalt Peg Perego tooli.

Lõpuks leidsin Okidoki lehelt soodsa hinnaga Peg Perego Tatamia tooli. Hinnaks oli 40€ (poes uuena 289€). Tool oli ära toitnud juba kolm last ja seega üpris kulunud moega, aga kõik funktsioonid toimivad. Mõtlesin ja arutasin abikaasaga asja ja lõpuks ostsime selle kasutatud isendi ära.

Iste on tõesti kulunud ja see nahk on natukene erinevatest kohtadest kooruma hakanud, aga ma plaanin sinna mingi kate peale vaadata. Meie jaoks oligi esialgu oluline just see, et ta käiks lamavasse asendisse, et laps saaks minuga söögitegemise ajal koos köögis juttu ajada. Tavalises lamamistoolis oli ta nii madalal ja ei näinud midagi.

Tooli istet saab erinevatele kõrgustele lasta/tõsta. Kõige alumises asendis saab tooli ka kiigeks teha.

Toolil on all ka kergesti veerevad rattad, mille abil saab tooli ühest toast teise veeretada.

Lisaks on tool täpselt sobilik meie suuretoa-köögi värvidega

Kandikut ma veel külge pole pannud. Hetkel on seal ees see käepide, millest Printsessile meeldib kinni haarata ja end istukile vinnata.

Toolist siis nii palju.

A sinna kandikule peab ju miskid söögiriistad ja anumad ka panema. Siinkohal tahaks natukene abi ka.
Ma mõtlesin, et see kauss peaks olema ilmselt iminapaga lauale kinnitatav, eks? Muidu see energiline põnn vehib kogu toidu sealt maha. Ja siis lusikas. Milline see lusikas võiks olla? Räägitakse, et hõbelusikas on hea, aga ma nagu olen just vaadanud, et need pika varrega silikoonist lusikad tunduvad alustamiseks head? Oskab keegi kommenteerida?

Käisin ka Tartus Kvartalis erinevates beebipoodides uudistamas, mis üldse valikus on ja ma pean ausalt tunnistama, et nigelavõitu tundus see valik. Leidsin ainult ühe iminapaga kausi.

Oot, ja siis peaks põlle ka ostma ju. Millise?

Õnneks mul on hea kolm nädalat veel aega selle kiire asjaga ühele poole saada, aga ma natukene olen nõutu. Ei tahaks hunnikut kasutuid asju koju osta. Tahaks kohe päris need õiged ja head asjad osta.

Kes nüüd mõtleb, et kae lolli, endal üks laps olemas ja ei oska söögitarbeid valida, sellele ütlen nii palju, et esimese lapse aegu olime me mehega noored ja võrdlemisi vaesed :) Söögiriistad meile kingiti või siis toitsimegi kodus olemasolevate vahenditega. Nüüd nagu võimalusi oleks ja tahaks ikka miskit änksat. :) Noh, et saaks blogisse änksasid pilte teha ja maru tähtis olla.