Täna saab meie pisikene tütarlaps juba kahenädalaseks. See aeg on läinud nii kiiresti, et pidin kalendrist üle kontrollima, kas on ikka kaks nädalat juba möödas.
Käisime täna ka perearstile oma vastvalminud beebit näitamas. Beebi käitus eeskujulikult ja saime kiita, kuna laps on mõnusalt kaalu kogunud. Sünnikaal 3070 grammi, kahenädalasena kaal 3580 grammi.
Aga aitab beebijuttudest. Mis see emme siis nüüd endaga siin kodus pihta hakkab?
Laps magab palju, aga mitte korraga. Ses suhtes, et sööb 20-30 minutit, siis magab 15-30 minutit, siis mähkmevahetus, uudistame ringi ja hakkab kogu trall otsast peale. Vahepeal pean veel koduste toimetustega hakkama saama ja suurema lapsega sotsialiseeruma. Pikemad uned teeb laps enamasti õues kärutades või öösel/hilisõhtul.
Hetkel kogu selle imetamise ja toimetamise kõrvalt väga vaba aega ei jää.
Alates laupäevast hakkasin end aga teadlikumalt liigutama.
Tuletasin oma ära unustatud lihastele meelde, et tööd peab ka tegema ja siplesin 15-20 minutit kodus. Kõike tegin muidugi täpselt nii palju, kui jaksasin.
20×2 kükki
20 sumokükki
20 väljaastet ette
Kõhule kergemad harjutused 3×20
Erinevad harjutused 2 kg hantlitega 5×20
Lisaks käisin peniga kärutiirul.
Kõhulihased said küll korralikult ära väsitatud. Pole need ju tükk aega äksjonit saanud. Vaikselt katsun neid nüüd jälle tugevdada, kuid võtan suhteliselt rahulikult, et mitte neile liiga teha.
Kärutamise olen ikka iga päev katsunud ette võtta, kuid eile pikale tiirule ei läinud, kuna ilm oli maru krõbe ja mul endal hakkas külm. Käisin ainult lapsel koolis vastas käruga.
Ja see "pikk tiir" on siiani olnud ca 5 km. Ma ei ole julgenud veel nii väiksega väga kaugele minna, kuna ma ei tea veel täpselt, kui kaua ta kärus magab. Ta tihti teeb silmad lahti ja uudistab ilma. Kui ta peaks keset uudistamist äkitselt nälga tundma, siis on kööga, kui ma kodust väga kaugel olen :) Talvepakasega väljas imetama ju ei hakka.
Tänane kärutiir tundub eriti mannetu, aga väljas tuiskas ja lumes sumpamine võttis ikka korralikult läbi. Pulss oli kogu selle aja kenasti rasvapõletustsoonis. Ise olen ilgelt rahul, kuna trenn sai tehtud.
Kaalunud ma ennast vahepeal ei ole, kuna ei ole ausalt meeles olnud. Igal hommikul kiirustan suuremat last üles ajama enne, kui pisike süüa tahab. Ja siis joon juba kohvi ja söön ja ongi kaalumine tuksis :) nädalavahetusel vast saan jaole ja kaalun ennast jälle.
Toitumise kohta võib öelda kaos. Ma söön kõike, mida tahan. Nii palju, kui tahan. Siis, kui tahan.
Imetamine teeb isuga müstilisi asju ja on päevi, mil ma olen söönud rohkem magusat, kui soolast.
Otsustasin selle pärast mitte põdeda enne, kui kaalulangus pidama jääb. Kuniks kaal langeb ja titapekid rinnapiimaks ära kasutatakse, ei ole vaja ennast asjatult stressi ajada.
Plaanin nädalavahetusel uuesti kaaluda ja mõned pildid klõpsida, et näha ja võrrelda, kas nädalaga on keha ka mingi muutuse läbi teinud. Lisaks tuleks hakata vaikselt vanu riideid proovima. Vana jope läheb küll selga. Osad pluusid on kindlasti veel väiksed, kuna tiss on ikka hea kolm korvi suurem, kui vanasti. Ennemuiste kandsin B korvi, aga nüüd on D või DD. Ikka selline korralik lehmale kohane piimariiul. Prrrr. Paraku tuleb see lapsesaamisega kaasa ja ma olen nõus ära kannatama ;)
Olen oma Polari ka uuesti randmele sättinud. Paraku ei ole ma päeval enam piisavalt aktiivne, et aktiivsus täis saada. Katsun mitte nina norgu lasta ja lepin sellega, et mu elu lihtsalt on hetkel selline. Polari järgi sain ma eile öösel ainult 3 tundi sügavat und, seega saan ennast puhtalt sellega välja vabandada, et ma olen väga väsinud.
Hetkel tõmban otsad kokku, sest mu uus lemmik "Kallis sa oled kosunud" hakkab kohe :)
Siiani suhteliselt lootusetu üritus see värk. Keegi pole väga alla võtnud, mis siis veel eesmärkkaalust rääkida. Oeh. Ja see Orgu tundub nii vastik ja hukkamõistev olevat. Ma ei tahaks ka väga talle süüa teha ja aru anda. Ämairait?
Davaiks. Ma imetama ja telekat vaatama. Tsauks!
Mariliis