Kaalumine 06.06 ja pühajumal, ma olengi paks?

Kes mu blogi loeb, see teab, kuidas ma olen eelneval nädalal kiununud ja virisenud, kuidas ma olen mõttetu ja paks :) Noh, see nädal siis mööduski stressisöömise tähe all. Ainult rämpsu ei söönud, ikka häid ja tervislikke asju ka, aga PALJU! Ma sõin palju. Tööjuures hoidsin ennast kenasti kontrolli all, aga õhtul kodus lendas iga ettejuhtuv asi suhu.
Näiteks tööjuures ükspäev mõtlesin, et söön pool jogurtit ühel päeval ja teise poole järgmisel päeval. Jäin mingit huvitavat artiklit lugema..... jaaaaaaaa, läks terve tops ehk 380 grammi :)
Jep. Ja siis õhtul kodus - sõin oma tervisliku õhtusöögi ära (tatar kanafileega) - jaaaaaaa külmkapis oli viineripakk värskelt lahti kooritud. Lendas 2-3 viinerit hinge alla. Üldmulje mu õgardluses saate vast juba kätte.
Ja hommikuti söön nagu ikka fitness täisterahelbeid sojapiimaga. Peale panen goji marju, päevalilleseemneid ja chia seemneid. AGA, kõrvale võtsin lisaks veel pähklibeseed. Õih, njom-njom, kui hea. Oleks ilmselt midagi veel võtnud, aga kapis ei olnud midagi :)

Oeh. Iseloomutus tuli peale. Ja see iseloomutus kajastus siis kenasti ka selle nädala kaalumises.
Eelmise nädala kaal 69,3 kg, selle nädala kaal 69,7. Juurde tulnud 0,4 kg.

Kehamassiindeks seega 23,29.
Ümbermõõdud samas ei suurenenud -

Kummaline on see, et ma ei ole üldse mures, tunnen ennast täitsa normaalselt. Äkki see virisemine lubas mul ennast välja elada ja nüüd olen kõigega rahul. Virisemine vahel kulub täitsa ära.

Kavatsen ikka jätkata om kaalu langetamist ja eesmärgiks endiselt 64 kg. Siis olen ülirahul.

Täna on laupäev ja taaskord üks minu"issand-ma-söön-nii-palju-öäkk" päevadest. See ei ole sugugi nii plaanitud, kuid täna oli suur piknik lasteaia lõpetamise puhul ja kaasa toodi igasugu maitsvaid hõrgutisi. Suhu rändasid muffinid, rabarberikook, kringel (soolane ja magus), küpsised, popkorn ja mõningad krõpsud. Homme olen ilmselt sajakilone. Samas, hommikul sõin ainult oma fitness helbeid ainult ja nüüd kella 20:00-ni polegi rohkem midagi söönud peale nende pidusöökide. Vast kaloraaž nii jõhker polegi, kui see terve päeva peale arvestada. Enam ei söö ka midagi täna...... ehk joon pokaali veini :) (kihhihhii)

Aaaa, ja ilm oli täna super. Sain oma d-vitamiini laksu ilmselt mitmekordselt kätte. Praegugi istun oma rõdu peal, mekin veinikest ja blogin.

Suvi! Mõnus. Ei oskagi sellise ilmaga muremõtteid mõelda. Vaadake parem pilte minust.

Rasvata keedetud tatar, kurgi-spinati-rukola salat kodujuustuga ja praetud sibulad šampinjonidega.

Mu uus lemmik suupiste

Maitsestsamata väherasvane jogurt kaerahelveste, goji marjade, päevalilleseemnete ja mustikatega (tegin mehele kah)

Töine lõuna kodust kaasa - salat krevettide ja šampinjonidega. Kõrvale kaks viilu saibi.

Täna rohkem kirjutada ei viitsi. Liiga tšill päev on olnud, et sügavamõttelisi mõtteid mõelda :)

Olge mõnusad!

Mann

Ma olen nii paks ja igav (ving-ving-ving)

Sel laupäeval lõpuks ometi sain kaalunumbrile ette number kuue. Kaua ja pingsalt ootasin seda. Oma eesmärgist olen nüüd ainult nelja-viie kilo kaugusel. Kõlab ju lausa suurepäraselt! Eks? Aga ei. Eestlane pole kunagi rahul. Nüüd on sada muud häda.

Ma tundun endale nii paks. Ja igav. Ma olen vormitu ja pekine ja vedel ja igav. Seelikut ikka kanda ei saa, lühikesi pükse ka mitte. Jalad tunduvad paksud ja vedelad ja koledad. Võehhh. Spontaanselt suvalises kohas bikiinidega ikka eputada ei julge.

Ühel hetkel mõtlen, et "kurat, Mann! Sa oled suure töö ära teinud. Mõtle, milline sa varem olid" ja teine hetk mõtlen "kelleks sa ennast pead, sa vana paks lehm! Ikka oled jäme nigu tammepakk". Raske on olla kirglik naine :) Kui mingit häda pole, siis ood-oot - ma kohe mõtlen midagi välja!

Meil on juuli alguses tulemas ka firma suvepäevad ja noh, eks ikka kõik ikka räägivad, et "Mariliis on nii saledaks jäänud, tema võib küll rahulikult bikiinides tulla"
Haaah!! Võin ma jee!
Ülakeha iseenesest juba kannatab leebemat kriitikat, aga tagumik....pfffnnngghhht!... seal on olukord veel veidi nukker.

Kaal nagu langeb ikka ja vahepeal olin ju väga rahul endaga. Koguaeg pildistasin ennast ja imetlesin hiljem. Ja iga nädalaga läheb olukord ju järjest paremaks.
A nüüd peeglisse vaadates on nagu bläh! Möh! Meh!

Ma pean midagi huvitavat ette võtma! Jah! Nii on. Midagi ägedat peab tegema. Võib-olla mitte mingit ekstreemsust vms, vaid lihtsalt. Iseenesest aitaks ka juba see, kui riietumisstiili veidi muuta?
Kurat, see ju ka igav.

Võehh! NII RASKE ON HUVITAV OLLA!

Guugeldasin täna tööjuures sisuliselt fraasi "tahan olla huvitav, appi". Ma arvan, et pole vaja lisada, et suuri põhjapanevaid tulemusi sealt ei tulnud :)

Eks ma pean vähehaaval endale uusi huvitavaid väljakutseid otsima. Äkki ostangi endale oma esimesed lühikesed jooksupüksid (uuuuu, vot selline riskantne käik!). Äkki hakkan rohkem toitudega katsetama. Äkki hakkan hoopis hommikuti kell 5 ärkama ja siis jooksmas käima. Äkki, äkki, äkki.

Kallid mitteigavad lugejad. Kuidas Mann jälle huvitavaks teha?

Oeh. Raske see elu. Kaal muudkui langeb ja, mingeid suuri muresid pole ja. Pereasjad kõik korras ja. Töökoht meeldib ja. RASKE! Saate aru, niiiiii raske elu! :) :) (ironiseerin veits)

Oeh. Vaadake parem pilte igavast minust.

Rabarberikook täistera-rukkijahu, kookoshelveste ja ülivähese suhkruga. 

Äksjon

Tellisin ülisoodsalt jooksujaki. Isegi pime näeb mind nüüd.

Eile õhtul tegin pattu (kummikommid ja vein)

Kas teised kaalulangetajad ka tüdinevad ära sellest vahepealsest olekust vahel? Ei ole nagu enam paks ka, aga pole nagu ülisale kah. Selline meh! 

Aga esialgu virinaga kõik. Sain ennast välja elada ja natuke lollina näida. Kulub vahest ära. Tänan kuulamast, mu kallis blogi.

Vapralt edasi! Homme on üleriigiline "Eesti jooksupäev". Plaanin keha joostes kuumaks ja ilusaks kütta. 

Tsauka!

Mann