Aitab halast! Kaalumine 15.08

Eelmise nädala kaalumine ei läinud väga hästi. Olin oma enne puhkust saavutatud kaalust 1,2 kilo raskem. Raske, väga raske oli olla. Eelmise laupäeva kaalumine pani mu senisele entusiasmile paraja põntsu. Hakkasin väga põhjalikult järele mõtlema, mis ma teinud olen siiani ja, kuhu ma jõuda tahan. Krt, siis aga kakkus asi maru süngeks ära. Otsustasin mitte asja nii rangeks ajada ning lasen samas vaimus edasi, nagu siiani. Pea 15 kilo on läinud, see on näitaja, et midagi olen ma siiski õigesti teinud.

Terve nädala olin nö poole mõttega asja juures. Ühel hetkel mõtlesin, et ah, las olla. Siis aga tahtsin kangesti härjal sarvist haarata ja jälle siplema hakata.
Ja niimoodi ma läbi selle nädala ennast libistasingi.

Täna hommikul, ilmselt vanast harjumusest tegin siiski kaalumise. Eelmise nädala kaal oli 68,6 kg, selle nädala kaal 67,8 kg. Nädalaga läinud 0,8 kg.
Osa sellest oli kindlasti vesi ja toit, mis keres liiga kaua püsis, aga ikkagi. Kaal muutus! Jumal olgu tänatud!!!! KMI seega 22.65

Mõõdud on suhteliselt samad, seega tabelit siia lisama ei hakka.

Oeh. Ühe võrdluspildi lisan siia küll -

Mina märtsi lõpus, aprilli lõpus ja täna 15.08.2015. Esimese ja viimase pildi vahe ca 4,5 kuud.

Kaalu langus pole viimastel kuudel nii võimas olnud, kui ta alguses oli, aga keha üleüldine väljanägemine on palju muutunud. Ma ei näe enam matsakas välja, vaid üha tahkem ja kitsam. Ümbermõõdud ei muutu ka enam nii mühisedes, kuid kõik asjad nihkuvad oma õigele kohale.

Ja üleüldse, mille pärast inimesed oma kaalu langetama hakkavad - suvel tahaks rannas inimlik välja näha. Tahaks kanda lühiksesi seelikuid, pükse. Lühikeste varrukatega pluuse ilma, et biitsepsipekk tuulesuunda muudaks.
Teate küll, see vedel lehviv osa õlavarrest, mis lastele lehvitades oma elu elama hakkab.

Ma olen nüüd julgelt sel suvel rannatanud ja lühikesi, noh, kõike lühikest kandnud. Ja ei tunne piinlikkust ka! Kindlasti on veel arenemisruumi, kuid väga palju on ära tehtud.

Käisin eelmisel nädalavahetusel kaltsukates kolamas. Oeh, kui hea tunne on, kui enamus asju sulle selga läheb. Noh, XS ja S suurust ma ümber oma kanni veel ei mahuta, aga ikkagi.
Kui tavaliselt ma ei saa endale kaltsukatest pükse, kuna mu perse on nii paks, siis nüüd sain neli paari pükse ja kaks seelikut! Helljeee! Selline tšikk olengi.
Oleks ilmselt pluuse ka saanud, aga mu laps hakkas virisema ja me tulime poest ära :P

Olen millalgi olnud ju saledam ka, kui ma olin enne seda kaalulangetuse projekti, kuid siis oli keha vedel ja vormitu. Riided hoidsid ikka seljas kehvemini, kui praegu. Kõik värvlid soonisid peki vahele ja tagumiku tselluliit paistis läbi pükste jne jne. Nüüd seda muret enam pole. Eks see tagumik on ikka pekine, kuid mitte nii hullult, et läbi riiete paistaks.


Veidi pildikesi leidudest kesklinna Humanast -

Need olid 10 suurus ja jäid mulle veits suureks, aga on mõnusad lahedad vabal ajal kandmiseks

Suurus 8, ilusad, aga tööl käimiseks natukene liiga lühikesed

Mustad linasest riidest lühikesed püksid. Hästi madala värvliga, aga hea suvel kanda.

Suurus 36 heledad puuvillased suvepüksid. Püksisääred alt nöörida kokku tõmmatud, aga kui need lahti harutada, siis täitsa ilusad. 

Pean taaskord mainima, et salenejatel soovitan kindlasti vahel väikseid šopinguid teha. Siis te saate palju paremini aru, kui suure töö te ära olete teinud. Kui palju rohkem riideid teile sobib, kui palju paremad asjad teie seljas välja näevad.
Jube hea tunne on!

Olete ilmselt nüüdseks juba aru saanud, et Mann on otsaga ree peale tagasi saamas. Blogimise isu on tagasi ja kaal ei tundu enam vaenlane.

Teen äkki homme või täna õhtul veel ühe blogimise oma trenninädalast ja panen uue nädala plaani paika.

Hetkel aga lippan peniga jalutama ning siis plaanime pojaga ratastega linnapääle minna.

Mõnusat nädalavahetust mu kaunid daamid ja härrad!

Muah!

Mann