Minu kord siis jutt lahti lüüa! Hellõu!
Väga austatud ja hinnatud iga-aastane blogijate mõõduvõtt "Eesti Blogiauhinnad" on taas tulemas.
Kõik edevamad blogijad on juba sellest ka kirjutanud ning tuletanud lugejatele ka meelde, et hääletama peab :)
Minul on hääled antud. Kellele? Noh, ikka lemmikutele ;)
Eelmisel aastal ükski lugeja minu blogi sinna üles ei andnud. Nigu ämber külma vett oleks selga tõmmatud. Olin kurb küll, aga sain endast üle.
Sel aastal tuli ennast ise üles anda ja ÕNNEKS on mul üks armas lugeja Karmen (kes ise ka blogib - tema blogi), kes ütles, et ma heaga ennast ise üles annaksin. Muidu ma oleks vist uhkusest jätnud osalemata.
Mitte, et ma mingi pirts eit oleks. Vastupidi. Ma lihtsalt ajan täitsa oma asja ja pool ajast on mul tunne, et ma kirjutan endale. Ainult.
Mul on omad lugejad, kes ei võta kommentaariumis väga sõna, kuid ma tunnen, et nad on olemas. Aitäh!
Ise oled paks :) on suhteliselt pisike üritaja. Omaette. Ma tunnen end nagu see tubli laps algkoolist, kellel nagu pole otseselt midagi viga, aga keda päris kõikidele sünnipäevadele ei kutsuta. See, kes saab kõigiga justkui läbi, aga ei ole kellegi sõber.
Ma kavatsen kindlasti auhindade jagamisele kohale minna ja Tartu blogijate lippu kõrgel hoida. Korraldajad teevad seda kõike ju MEIE pärast. Inetu oleks mitte minna. Kardan küll, et rasedana (loe: kainena) võib seal lõpuks päris kurvaks ja igavaks kakkuda, kuid kavatsen ise enda heaolu eest hoolitseda ja mitte lasta ennast sellest häirida, et ma kedagi ei tea.
Ma tean ametlikult ainult kahte blogijat - Merlinit ja Karmenit . Karmen paraku vist minna/tulla ei saa, kuna peab tööl olema. Merlin on vist minemas küll, aga temal on seal juba nii palju sõpru-tuttavaid, et too ilmselt rabatakse kusagile seltkonda kiiresti ära :)
Panen vaimu valmis, et ma veedan õhtu enamasti üksi laua taga virgin Bloody Mary't limpsides ja vahel üksikutele pinnapealsetele küsimustele vastates.
"Tere. Mis blogi sina pead?" . . . "Aaaa. Äge." (kõnnib naeratades minema)
"Hei! Kas sina oled see Liina?" . . . . "Aaaa. vabandust."
"Kas see tool on vaba?" . . . (istub ja hakkab enda vastas istuva inimesega lobisema)
Ma tegelikult eelistan selliseid küsimusi teeseldud huvile.
Ma ise loen väheseid blogisid ja ma mõistan, kui keegi minu omast kuulnudki pole. It's all cool.
Samas, oleks ju tore ja ülimalt armas, kui need inimesed, kes tegelikult ka mu blogi loevad, ikka ligi astuksid. Kui midagi öelda ei oska, siis ütle kasvõi mjäu! Ma olen ise nii maakas, et ilmselt astun ka kellelegi ligi ja ehk teen isegi margi natukene täis. Elame näeme.
Aga nüüd ajame asja ametlikuks ka.
Kui Sina, kallis lugeja, arvad, et minu blogi on mingi täiega äge, siis oma hääle saad anda siin - ANNA HÄÄL. (sealt tegelt peab veel teisele lingile edasi minema, aga targemad saavad vast hakkama)
Aga, nägelemiseni! Osadega äkki kohtume 11.juuni!
raseMann