Halleluuja ja sipsniuhti!
Sõrmekesed, pange ennast valmis - nüüd läheb blogimiseks.
Tegelt on hirm, et hõiskan ja rõõmustan siin, aga varsti hakkab jälle igav ja ideed saavad otsa. Õnneks olen ma juba 7 kuud rase ja on lootust, et blogi kirjutab ennast lausa ise :) Noh, sest rasedus, sünnitus ja vastsündinu on suhteliselt põnevad teemad.
Tänase seisuga olen ma 27 nädalat ja kaks päeva rase olnud. Neile, kes peast rasedad ei ole ja kõike rasedusest ei tea tähendab see seda, et ma olen 6,75 kuud rase. Uus ilmakodanik peaks sündima 09.11.2016.
Olen praeguseks juurde võtnud 6,1 kg. Algkaal oli 69 kg, hetkel kaalun 75,1 kg, pikkust 173 cm.
Enda arust olen endiselt mittepaks, aga eks on kindlasti ka neid, kelle jaoks 6 kilo rasedusega juurde võtta on MAAILMALÕPP!
Minu jaoks pole.
Üleüldse pole enam miski minujaoks maailmalõpp. Rasedus on mulle kuidagi rahustavalt mõjunud.
Ma olen palju rõõmsam ja rahulikum, ma näen kõiges negatiivses ka positiivset ja üleüldse tundub see elu kuidagi eriti ilus. Kummaline.
Rasedusest ma praeguseks tüdinenud pole. Äkki ongi vara veel? 12 nädalat ju veel lõpuni minna.
Millal rasedus tavaliselt tüütuks muutub? Viimasel kuul vist. Hmmm. Vist jah.
Ma täitsa kannatamatult ootan seda aega, mil ma saan täiega rase olla ja kiunuda, kuidas kõik on ebamugav ja riided selga ei mahu ja magada ei saa jne jne. Siis oleks rohkem nagu päris raseda tunne. Hetkel on lihtsalt hästi natukene piiratud tavaelu. Piiratud seetõttu, et 12986453 korda päevas peab pissil käima ja treppidest käimine tahab hinge seest võtta. Muu on okidoki.
Alkoholist ja pidudest ma puudust ei tunne, kuna pole suurem asi peoeit. Õlut armastasin ma varem teleka vaatamise kõrvale limpsida küll. Vahel isegi mitu. Nüüd olen õlle asendanud vee ja õuntega.
Lärmakad koosistumised hunniku purjus inimestega, kes kõik tahavad sulle tõestada, kui kõvad tüübid nad on, pole mulle kunagi istunud. Olen alati olnud pigem see tütarlaps, kes tahab hubaselt diivanil istuda, tarkade ja huvitavate inimestega juttu ajada ja natukene iseenda üle nalja teha. Ideaalne õhtu ju! :) Siinkohal tervitan Kadrit, Helenat, Triinu ja Kaid, kellega just seda ideaalselt teha saabki. Musid ja kallid!
Rasedate riietest ka nii palju, et ma olen praeguseks isegi ühed rasedateksad endale soetanud. Sain need Sõbralt Sõbrale kaltsukast, maksid vist mingi 5 eurot. Mure on aga selles, et oma meeletut paisumist ennustades soetasin ma 40 suuruses rasedateksad ja need reaalselt vajuvad alla. Panin nad prooviks jalga, käisin koeraga tiiru väljas ja tuppa jõudes oli hargivahe põlvini. Einoh, halleluuja!
Praegu jäävad nad veel kappi minu viimaste raseduskuude meeleheidet ootama.
Pluusidega on nii, et soetasin endale Kvartali Vero Modast ülisoodsa hinnaga kolm pikka venivat maikalaadset pluusi, mis peaksid mu kõhu ümber mahtuma ka paari kuu pärast. Kontoris kandmiseks panen sinna viisaka pintsaku peale (need ei peagi ju eest kinni käima) ja saan sedasi ilma rasedariideid soetamata ennast sügisesse veeretada. Septembri teisest poolest olen kodune ja siis ei pea enam nii kasitud välja nägema :P
 |
| Siin on mul seljas Vero Moda kollane maika. Venimisruumi veel on ;) |
Üleüldiselt kaalujälgimisest ja sportimisest rääkides, siis olen selles vallas natukene tagasi tõmmanud küll. Ülepäeviti enam lihastrenni ei tee.
Marise korraldatava Aktiivse augusti raames olen nüüd igapäevaselt kasutanud oma noname aktiivsusmonitori, et igapäevased sammud täis saada. Eesmärgiks seadsin endale vähemalt 12 000 sammu. Ütlen täiesti ausalt, et 12 000 ei ole väga keeruline täis saada, kui iga päev jala tööle käia. Hommikul ja õhtul käin veel koeraga ka väljas, vahel poes ja niisama asjatan ja 15 000 on igapäevaselt vähemalt täis tulnud.
Eelmisel pühapäeval veetsin aega sõbrannadega kohvikus ja autoga sõites ja vot siis oli jama. Õhtul kell 16 koju jõudes oli samme alles mingi 4000. Oeh.
sai siis appi võetud Xbox 360 ja Dance Central. Reaalselt mingi 40 minutit vehkisime lapsega tantsida, nagu napakad. Poja andis mingi hetk alla, kuna ta oli rõvedalt higine ja näost punaselaiguline. Mina aga ei pääsenud nii lihtsalt. Tahtsin ju 12 000 sammu täis saada. Vehkisin vapralt edasi, kuni minagi higine ja punaselaiguline olin.
Pärast seda sai veel peniga jalutamas käidud ja nii need vaevalised 15 000 sammu said täis. Kuhu ma selle pika jutuga jõuda tahtsin on see, et alguses mulle tundus, et mu aktiivsusmonitor valetab ja loeb liiga palju samme. Pühapäeval jälle tundus mulle, et mu aktiivsusmonitor valetab ja loeb liiga vähe samme :D Krt.
Kuna mu noname aktiivsusmonitor veel tegelikult töötab ja on endiselt esindusliku välimusega, siis uut ei raatsi ma veel osta, aga viimasel ajal olen hakanud turul ringi vaatama küll. Praeguse kella aku saab maru kiiresti tühjaks. Poolteist päeva peab napilt vastu, kui nuppu vahepeal ei näpi, kui näpin, siis päevakese. Ja laadija läks ka veel lisaks kõigele katki, mistõttu peab laadimiseks kasutama abivahenditena juuksekummi ja palveid, sest iga kord ta laadima ei hakka :D
Nüüd on mul uus missioon - skoori endale tasuta aktiivsusmonitor. Käib see nii, et ma agressiivselt osalen kõigis Facebooki jagamismängudes, kus lubatakse välja loosida mõni mulle sobilik isend. Kui septembri lõpuks ei skoori, siis hakkan ostmise peale mõtlema. Senikaua olen lootusrikas kooner ning jagan kõike, mida saab. Vabandust, mu facebooki sõbrad :)
Ega mul tegelikult väga asjalikku juttu hetkel enam ajada ei ole, ma lihtsalt tahtsin endale meelde tuletada, mis tunne on siin blogida. Täitsa mõnus on, kas teate :)
Lisan siia veel ühe eilase pildi endast, et te ikka teaksite, milline ma praegu välja näen.
 |
| 27+1 nädalat paks |
Tere tulemast tagasi bloggerisse, mu armsad lugejad!
Rõõmuhõisked ja agressiooniurinad postitage palun kommentaaridesse ;)
Tsauks!
Mariliis