reede, 27. oktoober 2017

BEEBIBLOGI: Oot, a mis lapsele ikkagi selliste ilmadega selga panna?


Seda küsimust esitatakse erinevates beebigruppides ja foorumites juba sellest ajast, mil ma oma esimest last ootasin. See oli 9 aastat tagasi.
Ja ma pole siiani asja käppa saanud!



Olin just enam vähem selgeks saanud, kuidas laps pluss kümnega riidesse panna, kui juba tuli tali ja ma olen taas totaalses segaduses. 

Pluss kümnega oli beebil seljas lühikeste varrukatega bodi, retuusid, dressipluus ja õhukesed sokid. Peal voodriga k/s kombekas, peas kahekordne puuvillane müts+kapuuts, käes õhukeses kindad ja jalas k/s saapad. 
Kärus oli istumise alla pandud lambavill. Kui ta magama jäi, siis panin jalakatte ka tuule eest kaitseks peale.


Lapsel ei olnud palav. Vahel olid käed isegi külmad, siis panin järgmisel päeval paksud kindad kätte. 
Okey. Mõtlesin, et pole siin mingit teadust. Loogiliselt tuleb mõelda.

Rumal mina, eks.

Kõmdi! Sügisesoe kadus kus kurat ja väljas läks külmaks.

Meie hommikuse jalutuskäigu ajal kella 11 paiku on väljas keskmiselt -2 kuni 0 kraadi. Ükspäev oli isegi -5.

Jooksutiirul pluss kahega 


Panin siis lapsele natukene rohkem riideid selga. 
Seekord läksid kombeka alla samad riided, mis varem, aga pealmiseks kihiks talvekombekas. Selline kohev sulekombekas. Pähe tuuletõkkemüts, jalga paksud Hummeli talvekapukad ja kätte õhukesed kindad ja keerasin kombeka käiseotsad peale. Käised on neiule veidi pikad ka, seega käed on päris sügaval käises.

Hummeli kapukad, Lassie kindad, fliiskindad, müts, paksud sokid


Kärus taaskord istumisaluseks lambavill ja peale panin Roani jalakatte.

Jalutasime tunnikese, laps magas kärus terve aja ja tuppa jõudes olid lapse jalad ja käed jääkülmad. 
Ma ei tee nalja. Täiesti jäised!

Ma flippisin vähe ära.

Järgmisel päeval läksime välja ja ma panin lapsele kapukate alla paksud froteesokid, lisaks panin  paksud kindad ja käiseotsad keerasin peale. 
Sel korral panin vankrisse lambavillase soojakoti, mille tõmbasin lapsele ninani kinni, kui ta magama jäi. Tuule eest kaitseks panin peale ka jalakatte.


Arvake, kas lapse jalad ja käed olid külmad?

Jap. Külmad. Mitte nii jäised, kui eelmisel korral, aga ikkagi täiesti külmad. 

Ahhhh!

Ma olin täitsa nõutu. 
Kirusin mehele, et krt ma ei oska last riidesse panna. Mees hämas midagi vastu, a ta on veel hullem lammas, kui mina, seega ma väga ta pobinasse ei süvenenud.

Mõtlesin, et pean ilmselt villased sokid jalga panema lapsele. Kinnaste kohapealt olen endiselt nõutu. 

Läksin siis Facebooki, et kõiksugustest imelistest ostu-müügi gruppidest lapsele vähe asjalikku talvevarustust hankida.
Mulle jäi aga silma mingi postitus, kus keegi oli uhkusega oma talvevarustust näidanud ja pildil oli rõõmus laps kärus soojakoti sees.
Ja all kommentaarides tehti maha, et laps talvekombekaga soojakotis. Pidi lapse ära hautama seal sees. Üks veel pistis vahele, et mis te siis veel päris külmaga teete.

Einoh, ma mõistan muret. Ma kah ei tea, mis minu imikust päris külmaga saama hakkab. See aga ei tähenda, et ei tohiks jumala eest enne krõbedamaid miinuskraade oma last soojakotti panna. Mu imik oleks kopsupõletikus juba ilmselt. Kui lapsel on ikka külm, siis ma panen või kaks soojakotti talle ümber.

Oeh. Nõutu olen. Päriselt.

Ostsin beebile Facebookist meriinovillase bodi, püksid ja sokid. Kinnastega ei teagi, mis saab. Samas olen ka natukene mures, mis nendest jalatsitest saab. Hummeli talve kapukad jäävad õhukeseks, peaks uusi talvesaapaid vaatama.

Keha ja pea on lapsel alati soojas olnud, seega kombeka ja mütsiga muret pole.


Kallid lugejad ja väikelaste vanemad, muljetage!
Mis teie lastel miinus kahega seljas on? Kas käed-jalad püsivad soojad?


teisipäev, 24. oktoober 2017

BEEBIBLOGI: Aga . . . osta käru ära! (tegelt ka)


Meie beebi saab juba vähem kui kuu aja pärast aastaseks. Eelmisel nädalal hakkas ta ka juba iseseisvalt samme tegema. Ei saa päris öelda, et ta nüüd täitsa kõnnib, kuid ühest toa otsast teise kakerdab ära küll. Videot saab näha minu instagrami lehel, millele saate kiiresti ligi siit.

Aga seoses uue avastatud oskusega ei taha meie beebi enam väga kärus magada. Ikka vaja sahmida ja ringi vaadata.

Roan Marita Prestige

Seega olen otsustanud, et müün meid truult teeninud Roan Marita maha ja ostan mõne väiksema jalutuskäru asemel.


Meie ise ostsime Roani eelmisel suvel, kui ma veel täies vinnas rase olin. Tol ajal maksime selle eest 250 eurot. 


Käru oli ühe lapse poolt kasutatud ning heas seisukorras.
august 2016

August 2016

Mäletan, et minu jaoks oli tegu kõige ilusama lapsevankriga EVER!
Me hoidsime teda kuni neiu sünnini tagatoas ja ma käisin seda ikka vahel kiigutamas. Ise silitasin kõhtu ja ei jõudnud ära oodata, millal saab juba päriselt jalutama minna.
Beebiga. Päris oma enda beebiga. Ahhh, mälestused.






Antud pilt on tehtud esimesel pikemal jalutuskäigul. Sünnitusest oli möödas umbes kaks nädalat ja me olime lausa 50 minutit väljas. Beebi magas kärus.



Meie Roanil on suured täiskummist rattad. See tähendab seda, et pole vaja karta, et kummid tühjaks lähevad. Lisaks lõikavad antud rattad kenasti läbi lume, pori ja liiva. Veereb nagu unelm. Ausalt!
Talveks ideaalne sõiduvahend.

2017 aasta algus

Minu jaoks oli oluline ka see, et poes käies oleks, kuhu toidukotid panna. Roanil on suur ja mahukas metallist pakikorv. Lahtiselt sinna toidukraami ei paneks, aga kaks poekotti mahuvad vabalt sinna alla.
Lisaks on kärul kaasas ka beebitarvete kott, mis kinnitub sangale. Seal sees hoian ma sääsevõrku, vihmakilet ja telefoni/rahakotti/kindaid.







Esimesed kaks-kolm kuud käisin ka Roaniga jooksmas.
Veereb kergelt, aga mäest üles annab teda ikka lükata. Kaalub 15 kg pluss beebi kaal.




Käru vankrikorvil on pestav valgest kangast vooder ja reguleeritav seljatugi. Seega saab beebi seljatuge kasvõi natukene üles tõsta, et ta natukene paremini korvist välja näeks.

Korviosa üles tõstetud seljatoega



Kärul on eraldi ka istumisosa, mis on meil hetkel veel kasutuses. Kuna istumisasas sõidavad juba aktiivsemad lapsed, siis on ka istumisosal rohkem kulumist. Turvarihmade pehmendused tahavad masinapesu saada ilmselt. 


Käru istumisosal on olemas ka jalakate, mis kaitseb vihma ja tuule eest. Meil see hetkel kasutuses.

Roaniga laulupeol


Kuna käru 12" rattad on vahtkummist, siis on neisse oma jälje jätnud kõik terevamad kivid, millest me selle aasta jooksuloleme üle veerenud.
Ma tahaks uskuda, et see vankri väärtust ei vähenda. Tegemist on korraliku tööloomaga, mis on ilmselt sadu kilomeetreid meiega koos läbinud.


Rattad



Vankrikorviga 

Istumisosaga

Meie neiu oma sõiduriistas


Kui beebi veel tunde kärus magas, siis oli Roan ainuõige valik, kuna ma jalutasin tihti ka Emajõe luhal, kus väiksemate ratastega jääks kindlasti jänni. Lisaks veeresime me teinekord hea kolm tundi erinevatel teedel, mistõttu oli lapse ja ema mugavus väga oluline. Ja Roan veereb tõesti kergelt.
Nüüd käin ma käruga pigem nii pooletunnistel jalutuskäikudel ja enamasti lõpetan kusagil kohvikus või toidupoes. Ja vot, toidupoes on selle käruga päris kitsas. Vanasti see mind ei häirinud, kuna poeskäik oli mitmetunnise jalutuskäigu lõpus. Nüüd on see aga enamasti suurem osa minu jalutamisest ja natukene hakkab ära tüütama.
Lisaks ei ole enam ammu oluline see, et käru käiks täislamavasse ja/või oleks nii seljaga kui ka näoga sõidusuunas.

Ütlesin abikaasale, et ostame uue käru. Jalutuskäru. Väiksema.
Mees selle peale: "Oota, NELJANDA käru või?!!"

Ah?
Neljanda?

Ahjaaaaa!


Noh, meil on ju autokäru Quinny Zapp, millega me käime kaubanduskeskustes. Siis on mul mu X-lander X-run jooksukäru ja siis meie Roan. Mei ei oleks lihtsalt seda neljandat käru kusagil hoiustada. Lisaks oleks ebanormaalne omada nelja käru, millest ainult ühte igapäevaselt kasutame.
Oeh.
Mul tõmbas kohe motivatsiooni miinusesse.

Ega siis miskit - tuleb Roan maha müüa!

Olen üritanud meie vankrit vahelduva eduga juba suve algusest maha müüa.
Esialgu panin käru müüki 180 euroga. Laikijaid oli, küsiti ka lisainfot, aga keegi vaatama ei tulnud.
Siis lasin hinna alla 150-e peale. Paar inimest käis isegi vaatamas, kuid müügiks ei läinud.

Siis otsustasin, et meie käru on natukene liiga hea, et seda võileivahinnaga müüa. Ausõna. Ilus ja töökorras lapsevanker.

Kasutasime edasi, kuniks mulle jõudis kohale, et meie beebi on kohe-kohe aastane ja kui ma nüd ei vaheta, siis ma jäängi Roaniga sõitma. Ja siin ma siis nüüd olen.

Kui sina, mu kallis lugeja, oled lapseootel või lapsevankri otsingul ning tahaksid minu Roanile armastavat kodu pakkuda, siis kirjuta või anna endast kommentaarides märku. 


Eelistan müüa käest-kätte, et ostja saaks käru enne ka üle vaadata. Käru asub Tartus Annelinnas. 

Lisaks käru vaatamisele saab mind ka vaadata ;) Võin teed pakkuda ja nalja teha.

Hinnasooviks on 100€

Käru omadustega saab tutvuda siin 

Kui kellelgi lugejatest on aga pakkuda ühte jalutuskäru, mille hind on pigem tagasihoidlikku laadi, siis võib ka sellest teada anda.